MUUDA MÕTLEMIST! Eha Võrk: efektiivne energiakasutus saab alguse mõtlemisest
Tallinna abilinnapea Eha Võrk tutvustas VIII Balti Elamumajanduse Konverentsil uudseid lahendusi kortermajade renoveerimisel.
„Rutiinist nakatunud inimeste seas kehtib väärarvamus – mõtlemisviis, et enne kui asi pole halb, pole vaja seda puutuda,“ tõdes Võrk. „Sama kehtib ka paljude korteriühistutes elavate inimeste suhtes. Tegelikult on aga vaja muutustega kaasas käia. Miks jääda toimetama vanaviisi, kui saab säästlikumalt – nii energiaressurssi kui ka pikemas perspektiivis rahalist ressurssi silmas pidades.“
Võrk rõhutas, et võidab mitte see, kes paremini hetkeseisuga kohaneb, vaid see, kes oskab kohaneda muutustega. „Kogu maailmas käib üks suur innovaatilisuse ajurünnak, kus leitakse ja rakendatakse alalõpmata uusi ja kasulikke ideid,“ ütles Võrk. „Oleks rumalus seda maailma poolt pakutavat mitte kasutada.“
Võrk tõdes, et Eestit võib mõneski asjas tuua esile kui pioneeri ja eestvedajat ning uuendustele avatusega ei tohiks meil probleeme olla.
„Kortermajade renoveerimisel uute lahenduste rakendamisel on toimunud põlvkondade vahetus – pakutakse uusi lahendusi nii tehnilises kui finantseerimise mõttes“ tunnustas Võrk. „On hakatud pakutavaid uusi lahendusi kasutama. Meil tulebki inimesi julgustada uutele lahendustele avatud olema, peame neil aitama leida vastust küsimusele – kas eelistame kestvat või tarbivat-raiskavat ühiskonda?“
Võrk rõhutas, et säästev areng vähendab kommunaalkulusid ning aitab seega kodukulud kontrolli all hoida.
„Tallinn on seadnud eesmärgiks linn kestva arengu,“ ütles Võrk. „Elamumajanduse osakaal Tallinna energia kogutarbimisest moodustab ligi 40%,“ tõdes Võrk.
„Kõige suurem soojuse ja energia säästupotentsiaal on elamute tervikrenoveerimine: välispiirete soojustamine, akende vahetamine, soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine ja vana automatiseerimata soojussõlme väljavahetamine uue automatiseeritud soojussõlmega ning maja küttesüsteemi tasakaalustamine.“
Võrk rõhutas, et vajalik on riigipoolse toetuse jätkumine ja toetuste suurendamine Euroopa Liidu struktuurifondidest – see elavdaks märkimisväärselt elamute tervikrekonstrueerimist ja suurendaks tööhõivet. Tallinn on püüdnud olla säästvamale energiatarbimisele üleminekul eeskujuks, lisas Võrk. „Euroopa rohelise pealinna algatus leidis tugevat toetust nii Euroopa linnade kui ka Euroopa Komisjoni poolt. Algatuse eesmärk on kutsuda kõiki Euroopa linnasid ja inimesi üles igapäevaselt parema ja säästvama elukeskkonna poole püüdlema.“
Võrk tõi näiteks taastuvate energiaallikate kasutusele võtmiseks suuri investeeringuid ette võtnud 2011. aasta Euroopa roheline pealinna Hamburgi, kes on selles küsimuses üks Euroopa arenenumaid suurlinnu. „Ühtlasi on Hamburgis läbi viidud programm, mille käigus uuendati ja kaasajastati olemasolevaid eluruume, muutes need äärmiselt energiasäästlikuks;“ ütles Võrk. „Kindlasti tasub meil Hamburgi kogemustest õppida.
Võrk juhtis tähelepanu, et Tallinna linn toetab ühistuid renoveerimislaenu taotlemiseks vajaliku omafinantseeringu osalise katmisega projekti “Fassaadid korda“ kaudu. „Teadlikkuse tõstmiseks ja inimeste kaasamiseks tuleb korraldada kõigile avatud infopäevi ning konverentse.“
