OLEME EESKUJUKS KOGU MAAILMALE I Rekordilised 20 miljonit inimest 180st riigist ja territooriumilt üle ilma võttis osa ühepäevasest koristusmaratonist
Rekordilised 20 miljonit inimest 180st riigist ja territooriumilt üle ilma võttis osa ühepäevasest koristusmaratonist 21. septembril. Ka Eesti koristajate arv on võrreldes möödunud aastaga pea kolm korda suurem – meil koristas väikeprügi vähemalt 28038 inimest.
Eestis koguti kokku vähemalt 333000 liitrit prügi, sealhulgas 2200 liitrit ehk 1,1 miljonit suitsukoni! Enamasti koristasid neid õpilased ja lasteaialapsed. Suurim koristuspäeval osalenute arv globaalselt tuleb aga taas Indoneesiast, kus on juba tänaseks kokku loetud ligi kümme miljonit inimest ja lugemine endiselt kestab. Suurima osalejate arvuga riigid on veel Pakistan 2,5 miljoni ja USA kahe miljoni inimesega. Võrreldes eelmise aastaga mitmekordistasid oma osavõtjate arvu Kambodza, kes kaasas 800000, Bulgaaria 434000, Iraan 220000, Brasiilia 300000 ja Itaalia 330000 inimest.
Ka Eesti on maailmakoristuspäeva edetabelite eesotsas. Esialgsetel andmetel on suurima protsendi elanikkonnast kaasanud riikide seas Eesti viiendal kohal: meil osales maailmakoristuspäeval vähemalt 28038 inimest, mis teeb kokku 2,1 protsenti elanikkonnast. Seda tulemust edestasid vaid Kõrgõzstan seitsme, Bulgaaria kuue, Kambodža viie ja Indoneesia kolme protsendiga elanikkonnast. Numbrid võivad veel suureneda, kuna paljud riigid alles koguvad andmeid osalejate kohta. Lõplikud numbrid selguvad novembri alguses. 2018. aasta maailmakoristuspäevast võttis osa 18 miljonit inimest 157 riigist.
„On uskumatu, ja ma olen selle eest ääretult tänulik, näha miljoneid inimesi üle maailma koondumas ühise eesmärgi – puhtama planeedi – nimel, uskudes siiralt sellesse, mida nad teevad ning soovides kõik koos midagi tõeliselt ära teha,“ ütles MTÜ Let’s Do It World president Heidi Solba.
Maailmakoristuspäev 21. septembril algas Eesti aja järgi keskööl Vaikses ookeanis asuvalt Fidži saarelt ja lõppes 24 tundi hiljem Hawaiil, tehes tiiru peale kogu maailmale. Koristati kõigil mandritel, sealhulgas Arktikas, kus rühm kruiisilaevade operaatoreid koos reisijatega pani binoklid kõrvale, keeras varrukad üles ja korjas kokku prügi Arktika randadest.
Ettearvatult oli plast peamine jäätmeliik, mida leiti loodusest üle maailma alates Tongast ja Bangladeshist kuni Martinique’ini välja. Hawaiil juhtis koristust Ameerika tuntud muusik Jack Johnson, kes koondas tähelepanu keskpunkti Hawaii ilusate randade prügi. Sri Lankal koguti ainuüksi ühest rannast 250 kilo plasti ja 15 kilo rannaplätusid.
Lisaks plastile leidsid tee prügikottidesse ka miljardid suitsukonid, mille koristamisele pöörasid paljud riigid, nagu ka Eesti, tänavu suuremat tähelepanu. Ka Prantsusmaal, Itaalias, Belgias ja Hollandis on kokku korjatud konide arv üüratu. Konide koristamise eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust nende ohtlikkusest, sest sageli peetakse konisid loodusele kahjutuks. Tegelikkuses on aga suitsukoni äärmiselt mürgine jääde – üks koni võib mürgitada kuni tuhat liitrit vett ning tappa loomi, linde ja kalu.
Eestist alguse saanud plogging ehk prügijooks oli sel aastal lisaks Eestile ka mujal maailmas küllaltki populaarne. Kui Eestis vedasid teiste seas prügijookse eest nii Sandra Raju, Kelly Sildaru kui Jalmar Vabarna, siis näiteks Rootsis liitus kroonprintsess Victoria samuti ühe Rootsi prügijooksu rühmaga. Maailma kõrgeim koristus-prügijooks toimus ligi viie kilomeetri kõrgusel Hiinas, samuti valisid jooksugrupid Suurbritannias, Tšehhis, Hollandis ja paljudes teistes riikides prügi koristamiseks just selle sportliku viisi.
Hoolimata Afganistani keerulisest julgeolekuolukorrast lähenevate presidendivalimistele tõttu, koristas rühm kliimahuvilisi ikkagi Kabulis oma kodulinna. Osalejad ehitasid torni kogutud plastprügist ja kandsid selle rongkäigus läbi linna, et teadvustada plastreostuse probleemi. Lisaks poliitilistele konfliktidele ja julgeolekuriskidele pidid mitmed riigid arvestama ka loodusjõududega. 30 aasta suurim maavärin tabas Albaaniat ajal, mil 100000 inimest oli tänavatel ja looduses koristamas. Inimtekkelised maastikupõlengud levisid ähvardavalt ka Indoneesias, Malaisias ja Singapuris, mille tõttu paljud kavandatud koristustööd nendes riikides tuli kas tühistada või leida koristamiseks uued paigad. Kas levinud maastikupõlengud nurjasid Indoneesia eesmärgi kaasata vähemalt 13 miljonit inimest, selgub pärast andmete kogumise lõpetamist.
Koristustööd levisid lainena üle kogu Aafrika ning koristuspäevale järgnenud massiivsed tänavapeod koos muusika ja tantsuga kõlasid Kongost ja Mosambiigist Kameruni ja Nigeeriani. Kui Aafrika ja Euroopa inimesed rõõmustasid oma tehtud töö üle, siis ameeriklased alles alustasid. USA-s koristati kõigis viiekümnes osariigis ja viiel territooriumil merede taga, teiste looduslike vaatamisväärsuste seas koristati ka New Yorgis asuvat Hudsoni jõge. Ka Kariibi mere maades ja Ladina-Ameerika riikides tulid tuhanded inimesed koristama randu, tänavaid, metsi ja mägesid. Brasiilias koristati 1200 linnas üle kogu maa, samuti tõid edukad riiklikud PR-kampaaniad koristama suured rahvamassid Argentiinas ja Panamal.
“Maailmakoristuspäev on ehe näide sellest, kuidas väike riik saab muuta maailma. Eestist alguse saanud liikumine on loonud sillad kogukondade, ettevõtete ja valitsuste vahel, et ühiselt leida lahendusi meid kõiki puudutavale jäätmeprobleemile. Me loome uut arusaama sellest, kuidas me peaksime ühiselt lahendama globaalseid väljakutseid,” ütles Let’s Do It World tegevjuht Anneli Ohvril.
Rahvusvahelise keskkonnaorganisatsiooni Let’s Do It World korraldatud ulatuslik koristusaktsioon on üks suuremaid üleilmseid kodanikuliikumisi. Selle ühise jõupingutuse eesmärk on tõsta teadlikkust globaalsest prügiprobleemist ning anda igale inimesele, ettevõttele ja organisatsioonile võimalus osaleda puhtama ja jätkusuutlikuma ühiskonna loomisel. Let’s Do It World asutati 2019. aasta alguses maailmakoristupäeva võrgustiku baasil, selle liikmeteks on oma riigi koristuspäevi eest vedavad organisatsioonid. Tegemist on ühe maailma suurima keskkonnaorganisatsiooniga, mille peakorter asub Eestis.
Maailmakoristuspäeval osales lisaks üksikisikutele ka väga palju kohalikke ja globaalseid ettevõtteid. Koristusega ühinesid üle ilma muuhulgas ÜRO keskkonnaprogramm (UNEP), ÜRO elukeskkonna programm (UN-HABITAT), Earth Day võrgustik, Allianz, Toyota, Volvo, Fujitsu ja paljud teised. Eestis panid teiste seas õla alla Pocosys, Pipedrive, Dagcoin, Europark, Sorainen, Meedius, Hydroscand, Öselbirch, Santa Maria, Playtech, Zavod BBDO, Agenda PR, Telia, Ekspress Meedia, Ragn-Sells, Bolt, Omniva jt.
Tänavu juhiti Maailmakoristuspäeva globaalset kõne- ja meediakeskust Kosovo pealinnast Prištinast. Järgmine Maailmakoristuspäev toimub 19. septembril 2020.
