Avaleht Eesti elu Omavalitsused saavad hakata senisest enam panustama liiklusohutusse
Omavalitsused saavad hakata senisest enam panustama liiklusohutusse

Omavalitsused saavad hakata senisest enam panustama liiklusohutusse

Siseministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille eesmärk on anda kohalikele omavalitsustele võimalus paigaldada kohalikele teedele automaatseid liikluskaameraid, et suurendada liiklusohutust. Rikkumiste eest laekunud hoiatustrahvidest 50 protsenti hakkab laekuma nende eelarvesse, et katta kaamerate soetus- ja halduskulud ning võimaldada rohkem panustada liiklusohutusse. Lisaks soovitakse eelnõuga tasakaalu viia praeguse töötasu alammäära ja trahvimäärade vahe, sest vaatamata sissetulekute kasvule on trahvimäär püsinud pikalt muutumatuna.

Siseminister Mart Helme sõnul tekib omavalitsustel automaatsete liikluskaamerate paigaldamisega võimalus senisest enam kohalikul tasandil panustada turvalisuse tagamisse ja liikluse ohutumaks muutmisse. „Viimasest siseturvalisuse avaliku arvamuse uuringust selgus, et 92% inimestest peavad oma kodu vahetut ümbruskonda turvaliseks, küll aga on paljude jaoks nende kodukohas probleemiks liikluskultuur nagu näiteks kihutamine,“ tõi minister välja. „Kuna omavalitsustele ei ole ette nähtud rahalisi vahendeid seadmete paigaldamise ja hooldamisega kaasnevaks pidevaks kuluks, siis teemegi ettepaneku, et nende endi paigaldatud kaamerate hoiatustrahvidest laekunud tulust 50 protsenti laekuks nende eelarvesse,“ selgitas Helme. Minister avaldas lootust, et pärast muudatuste elluviimist muutuvad ka omavalitsuste haldusalas olevad teed turvalisemaks.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Indrek Link märkis, et omavalitsuste teedel juhtub 60% inimkannatanutega liiklusõnnetustest, kuid need on kaameravõrguga katmata. Seetõttu ongi Lingi sõnul tarvis riigi poolt suunata tähelepanu ja panna omavalitsustele õlg alla, et ka kohalike omavalitsuste teed muutuksid kõikide elusid ja tervist silmas pidades ohutumaks.

Link tõi välja, et sõidukiirus määrab liiklusõnnetuse tagajärgede tõsiduse. Lubatud sõidukiiruse ületamine on levinuim liiklusseaduse rikkumine ja seejuures surmaga lõppenud liiklusõnnetuste üks peamistest põhjustest. „Seega automaatsete liikluskaamerate laiendamine aitaks vähendada inimkannatanutega liiklusõnnetuste arvu,“ selgitas ta.

„Suund on automatiseeritud tehnoloogilistele lahendustele. Kõige efektiivsemaks sõidukiiruse järelevalve viisiks peetakse automaatset liiklusjärelevalvet, kuna seda on kogu aasta vältel võimalik kasutada ööpäev ringi ja rikkumiste tuvastamise tõenäosus on suur,“ rääkis Link. Ta tõi näiteks Maanteeameti tehtud uuringu Eestis juba kasutatavate automaatsete kiiruskaamerate kohta, kus toodi välja, et vaadeldud kohtades vähenes inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv pärast kiiruskaamerate rakendamist minimaalselt 13% võrra.

Lisaks soovitakse eelnõuga tasakaalu viia praeguse töötasu alammäära ja trahvimäärade vahe, sest vaatamata sissetulekute kasvule on trahvimäär püsinud pikalt muutumatuna. Lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratava hoiatustrahvi või mõjutustrahvi arvutamise aluseks olevaks summaks sätestatakse senise kolme euro asemel viis eurot.

Lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratava hoiatustrahvi arvutamiseks kasutatava ühiku suurus on püsinud muutumatuna 2009. aastast ja seda kolme euro peal. Link tõi välja, et nii töötasu alammäär kui ka keskmine brutokuupalk on võrreldes kirjaliku hoiatamismenetluse kehtestamise ajaga märkimisväärselt kasvanud samas kui trahvimäärad on jäänud ikka samaks. „Rahatrahvid mõjutavad eelkõige raskemaid liiklusrikkumisi ehk suuremaid kiiruseületusi. Kui trahvimäärad jäävad pikaks ajaks samale tasemele, siis ei avalda see enam liiklusrikkujatele mõju,“ märkis Link. Ta tõi näiteks, et töötasu alammäär on kasvanud üle kahe korra, 278 eurolt 584 eurole ja keskmine brutokuupalk on samal ajal kasvanud 784 eurolt 1407 eurole.

Seejuures toob Link välja, et trahvimäära suurendamine ei tähenda ühemõtteliselt karistuspoliitika karmistamist. „Lühimenetluse rakendamisega lõi seadusandja olukorra, kus märkimisväärne hulk lubatud sõidukiiruse ületajaid pääseb karistusregistrisse kandmisest. Samuti prooviti möödunud aastal uut lahendust, kus lubatud sõidukiiruse ületajad said rahatrahvi asemel valida rahunemispeatuse ehk vabatahtlikult parklas seismise. Nimetatud lahendusega seonduv eelnõu on menetluses ja see on lisandumas täiendava mõjutusmeetmena,“ tõi Link välja.

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga