PANGE LAIK! Laikmaa tänaval tähistatakse Laikmaa loomingut
Tallinnas Viru keskuse Laikmaa tänava pool asuval küljel on Eesti Kunstimuuseumi 100. juubeli puhul avatud Ants Laikmaa loomingu püsinäitus.
Klaasgaleriil paiknev visuaalne rännak ühe Eesti 20. sajandi silmapaistvaima kunstniku Ants Laikmaa (1866-1942) loomingusse meenutab Eesti maalikunsti ühe alusepanija loodut ja tuletab meelde, kelle järgi tänav nime sai.
Näitus aitab kunsti uudistada olenemata kellaajast. Eksponeeritavat valikut uuendatakse regulaarselt. „Väljapanek on piirkonna võimalusi ja vajadusi arvestavalt loodud. Tegemist on esimese valikuga Laikmaa töödest viitega originaalloomingu asukohale ja täpsemale kirjeldusele,“ kirjeldab valminut Viru Keskuse turundus– ja kommunikatsioonidirektor Taivi Koitla.
„Eesti Kunstimuuseum on väga tänulik toreda algatuse eest, millega Viru keskus tähistab rahvusliku kunstimuuseumi 100. juubelit,“ ütles Sirje Helme, Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum juhatuse liige. „Loodame, et Laikmaa värviküllased pastellmaalid rõõmustavad kõiki temanimelisel tänaval jalutajaid ja juhivad neid ka muuseumisse originaale vaatama.“
Suvekuu lõpus ärkab Laikmaa looming ellu Viru Keskuses veelgi omanäolisemal moel: Eesti Kunstimuuseumi 100. juubeli puhul projekti panustanud muusikute ja näitlejate abil avatakse Laikmaa loomingut tutvustav näitus ka keskuses sees. Oma panuse selleks on andnud Mari-Liis Lill, Kristel Aaslaid, Stefan Airapetjan, Elina Born ja Mattias Naan.
Laikmaa oli virtuooslik pastellmaalija, impressionist, kelle loomingut mõjutasid ka juugendstiil ja rahvusromantism. Ta on kujutanud nii Eesti, Soome kui ka Itaalia ja Tuneesia loodust ja inimesi. Aastail 1903–1932 tegutses Tallinnas tema ateljeekool. 1907. aastal Laikmaa osalusel tekkinud Eesti Kunstiseltsi eesmärk oli kunstikooli asutamine, mis saigi teoks 1914. aastal Tallinna Kunsttööstuskooli näol. Selle järglased, sh Eesti Kunstiakadeemia on ajavahemikus 1917–2010 asunud Laikmaa ja Gonsiori tänava nurgal paiknenud majas.
Eesti Kunstimuuseum (EKM) loeb oma sünnihetkeks 17. novembrit 1919, mil peeti Tallinna Eesti Muuseumi Ühingu avakoosolek. Juhatuse esimeheks sai haridusministeeriumi muinsusvalitsuse juhataja Kristjan Raud. Täna koosneb EKM viiest muuseumist: Kumu kunstimuuseum, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum, Niguliste muuseum ja Adamson-Ericu muuseum. Eelmisel aastal külastas EKM-i näitusi kodu- ja välismaal ligi 800 000 inimest.
