Home Poliitika President Alar Karis Davosis: Venemaa ei saa olla osa Euroopa julgeolekuarhitektuurist, vaid on oht sellele
President Alar Karis Davosis: Venemaa ei saa olla osa Euroopa julgeolekuarhitektuurist, vaid on oht sellele

President Alar Karis Davosis: Venemaa ei saa olla osa Euroopa julgeolekuarhitektuurist, vaid on oht sellele

„Naiivne on väita, et Venemaa on osa Euroopa julgeolekuarhitektuurist. Ukraina vastu täiemahulist vallutussõda alustanud Venemaa ei taha võtta endale vastutust rahu ja stabiilsuse eest Euroopas, vaid tema eesmärk on õõnestada stabiilsust ja julgeolekut. Niisiis on Venemaa praegu oht Euroopa julgeolekuarhitektuurile,“ ütles president Alar Karis pärast Davosi majandusfoorumi ajal Washington Posti korraldatud tipp-poliitikute arvamusliidrite lõunakohtumist.

President Karis keskendus sel kohtumisel Euroopa uuele julgeolekupildile, mis toob Soome ja Rootsi NATO-sse ning miljonid sõjapõgenikud paljudesse maadesse.

Kohtumise järel rõhutas Eesti riigipea vajadust muuta välis- ja julgeolekupoliitika mõttekultuuri ning soovitas Läänel olla ohtude suhtes realistlik ja nendega tegelemisel vähem arglik: „Heidutagem Venemaad, mitte iseennast.“

Venemaa on president Karise sõnul Eestile ja Balti regioonile pikaajaline julgeolekuväljakutse ning seetõttu on vajalik NATO liitlasvägede püsiv kohalolu alliansi idatiival. „Sõda Ukrainas näitab kõigile, kes seda näha tahavad, Venemaa soovi õõnestada NATO ja Atlandi-ülese julgeolekutelje rolli meie piirkonna turvalisuse hoidmisel. Venemaa agressiivsus ei jäta NATO-le valikut – senisest tugevam alliansi heidutushoiak Baltimaades ja Poolas on möödapääsmatu ja iseenesestmõistetav,“ kinnitas Eesti riigipea.

Ukraina abistamise puhul pidas president Karis vajalikuks peatada Venemaa võimalused teenida gaasi- ja naftatulu.

Maailma majandusfoorumil ELi naaberriikidele keskenduval paneeldiskussioonil arutas president Karis Moldova peaministri Natalia Gavrilița, Gruusia peaministri Irakli Garibašvili ning Austria välisministri Alexander Schallenbergiga, milline peaks olema Euroopa Liidu naabruspoliitika tulevik, arvestades Venemaa agressiooni Ukrainas.

Arutelul nenditi, et Euroopal on vaja olla ise julgeoleku ja heaolu importija hõlmates naabruskonna riike lõimumisega ning mitte lasta seda teha kellelgi teisel. „Eesti on alati olnud tugev laienemispoliitika toetaja. Oleme Euroopa Liiduga liituda soovivate riikidega olnud samas olukorras ning teame kui oluline on keerulisel reformiteel sõprade tugi. Samuti on vaja konkreetseid tegevusi ja suuremat ambitsiooni ELi poolt,“ lausus president Karis.

Gruusia ja Moldova peaminister rõhutasid mõlema riigi rahva tugevat soovi astuda Euroopa Liitu.

Vabariigi Presidendil oli eile Davosis kahepoolne kohtumine Gruusia peaministri Irakli Garibašvili, Saudi Araabia majandusministri Faisal Al-Ibrahimi ning Maailma Majandusfoorumi asutaja ja tegevjuhi Klaus Schwabiga.

Majandusfoorumi raames kohtus riigipea rahvusvaheliste suurettevõtete Siemensi, Google´i Jigsaw ning Courseraga esindajatega, kellega ta arutas nende huvi ja võimalusi koostööks Eestiga.