President Alar Karis ütles põhiseaduse rahvahääletuse 30. aastapäeva puhul Õiguskantsleri Kantseleis peetud pidulikul kõnekoosolekul, et demokraatia ei piirdu enamuse võimuga. „Ka võimu igapäevane tarvitamine peab põhinema mitte suval, vaid mõistuspärastel argumentidel. See pole utoopia. Kogu meie põhiseadus on rajatud sellele ideaalile.“
Riigipea sõnul teenivad seda printsiipi võimude lahususe põhimõte, põhiõiguste kaitse, mitmeastmeline kohtusüsteem, põhiseaduslikkuse järelevalve, läbipaistev seadusandlus ja muidugi regulaarsed vabad valimised. „Nende ühine joon on kallutada ja vajadusel sundida riigivõimu tarvitajat arvestama heade argumentidega,“ ütles president Karis.
President Karise sõnul on põhiseaduse eesmärk luua tark rahvas. „Me peame ühiskonnana tegutsema nõnda, et teadmisi ja loovust saaks üha juurde ning et poliitilistes otsustes kajastuks suurim võimalik tarkus, milleks oleme ühiskonnana võimeline. Seegi on üks viis määratleda demokraatiat,“ kõneles president Karis. „Siit näeme aga hargnemas ootusi mitte üksnes riigivõimule, vaid ka haridussüsteemile, ajakirjandusele, vabakonnale, majandusele. Kui tahame, et poliitiliste otsuste tegemisel peetaks silmas ratsionaalseid argumente ja parimat asjatundmist, siis peab see asjatundmine olema esmalt sündinud, arutlustes proovile pandud ja viidud otsustajateni.“
Riigipea sõnul eristatakse sageli riiki ja ühiskonda. „Riik peab hoiduma liigsest sekkumisest ühiskonna vabasse isetegevusse ja iga üksiku inimese privaatsfääri. Nii ongi. Me oleme küllalt kogenud seda, kuidas riik on püüdnud ühiskonda alla neelata. Kuid see ei tähenda, et riigi ülesanne on hoida end ühiskonnast eemal. Riigi ülesanne on võimendada ühiskonna isetegevust,“ lausus riigipea.
President Karis tõi esile, et põhiseaduse 30. aastapäeva tähistamisel peame mõtlema varasemast enam ka oma riigi julgeolekule. „Ehkki põhiseadus ei anna meile kõikideks kriisideks vajalikke juhiseid, – ega peagi andma, sest siin peavad appi tulema seadused – ei loo see niisuguseid takistusi, mida tuleks hakata põhiseaduse muutmise teel kõrvaldama,“ sõnas riigipea.
President Karis märkis veel, et nähtavate ja kuuldavate konfliktide kõrval ohustab demokraatiat ka vaikus – olgu selle põhjuseks hirm, loidus, ükskõiksus või midagi muud. Seepärast peaks riigipea sõnul olema eesmärk arutelu elavdamine.
President Karis ütles oma sõnavõtus, et ka tormilistel aegadel saab teha tarku ja läbikaalutud otsuseid, seda kinnitab tõik, et head põhiseadused ongi enamasti sündinud niisugustel aegadel. „Põhiseaduse Assamblee töö on üks säravamaid hetki Eesti ajaloos. Toonased arutlused annavad oma sisukusega eeskuju ka tänapäevale,“ sõnas ta.
