President Alar Karis: Põhja-Balti piirkonna eesmärkide täitmiseks on vaja suuri investeeringuid
President Alar Karise sõnul peame rohkem mõtlema pikaajalisele fookusele ja eesmärkidele, mis kujundavad kogu Põhja-Balti regiooni tulevikku ja konkurentsivõimet. Oma sõnavõtus Põhjamaade Investeerimispanga aktsionäride hommikuseminaril Kadrioru lossis tõi ta välja uute tootmisvõimsuste vajaduse, sõltuvuse vähendamise imporditud energiast ja toorainest, teadusmahuka ettevõtluse arendamise ning regiooni avatud ja paindliku ettevõtluskeskkonna säilitamise.
„Peame tegema koostööd, et kasvatada oma ettevõtteid ja eksportida regioonist väljapoole, tunnistama omavahelist seotust ja seadma esikohale ühised eesmärgid, nii saame rajada tulevastele põlvkondadele jõukama ja vastupidavama tuleviku,“ ütles president Karis.
Peame tegema koostööd, et kasvatada oma ettevõtteid ja eksportida regioonist väljapoole, tunnistama omavahelist seotust ja seadma esikohale ühised eesmärgid, nii saame rajada tulevastele põlvkondadele jõukama ja vastupidavama tuleviku.
President Karise sõnul peab meie piirkond olema atraktiivne maailma säravaimatele investoritele ja ettevõtjatele, et nad tahaksid siia oma ettevõtteid rajada. „Meil on selles osas üksteiselt palju õppida, kuidas nutikaid investeeringuid infrastruktuuri praktikas rakendada, et tõsta tootlikkust ja rajada tehnoloogiamahukaid ettevõtteid,“ ütles riigipea ja märkis, et oluline on parandada tehnoloogiaettevõtete rahastamist nende toodete turule toomise etapis. Tehnoloogiamahukad ettevõtted rajavad muidu tootmise teistesse piirkondadesse, kus nad leiavad kergemini rahastust.
Meil on selles osas üksteiselt palju õppida, kuidas nutikaid investeeringuid infrastruktuuri praktikas rakendada, et tõsta tootlikkust ja rajada tehnoloogiamahukaid ettevõtteid.
„Kõige selle kõrval, mida peaksime muutma, on olemas ka palju head, mida ei tohiks muuta, vaid edasi arendada,“ ütles riigipea. Majanduses on selleks tema sõnul Põhja-Balti regiooni ettevõtluskeskkonna üldine avatus ja paindlikkus. „Meie piirkonnas sekkub riik turule vähe ja majandusvabadus on suur. Keerulistel aegadel kiputakse seda alahindama, kuid ajalugu on näidanud, et see toob pikaajalisele majandusarengule märkimisväärset kasu,“ ütles riigipea.
Kõige selle kõrval, mida peaksime muutma, on olemas ka palju head, mida ei tohiks muuta, vaid edasi arendada.
President Karise sõnul on oluline tunnistada, et Venemaa imperialistlikud kavatsused ei ole muutunud, vaid jäävad samaks, nagu nad on olnud sajandeid. Selle kinnitus on Venemaa rünnak Ukrainale, mis on majanduskeskkonda oluliselt mõjutanud. „Meie ülesanne on aidata Ukrainal sõda võita ja ise veenvat heidutust üles ehitada,“ ütles president Karis. „Kaitse tugevdamine on väljakutse ka ärisektorile. Ühelt poolt vajab raha kaitsepoliitikat ise, mis eeldab tugevat majandust. Teisest küljest vajame tööstust, mis suudaks pakkuda kaitsesektorile vajalikke tooteid.“
Meie ülesanne on aidata Ukrainal sõda võita ja ise veenvat heidutust üles ehitada.
Riigipea tõdes, et sellest tuleneb nii vajadus olemasolevate tööstusettevõtete laiendamiseks, kui ka uue tootmise arendamiseks. „Vajadus uute tootmisvõimsuste järele võib muuta eesseisvad väljakutsed võimalusteks, mis omakorda loob potentsiaali teadusmahuka ettevõtluse kasvuks ja tööstuse arenemiseks,“ rääkis president Karis.
Eesti president tõi ka välja, et Euroopa on pikka aega olnud sõltuv imporditud energiast ja toorainest. „Sõltuvuse vähendamine imporditud energiast ja toorainetest on oluline ka rohepöörde jaoks. Ringmajandus ja uued tehnoloogiad pakuvad võimaluse toota konkurentidest väiksema keskkonnajalajäljega,“ ütles riigipea. „Kaevandamine, energiasektor ja ka tööstus nõuavad järgmistel aastakümnetel suuri investeeringuid.“
