President Alar Karis rahuldas justiitsministri Kalle Laaneti tagasiastumispalve ning nimetas peaminister Kaja Kallase ettepanekul uueks ministriks Madis Timpsoni, kel on Tartu Ülikoolist õigusharidus ja kes viimastel aastatel töötas Viljandi linnapeana.
Ministri vahetus jõustub 1. aprillil, kui Madis Timpson annab Riigikogus ametivande.
„Ministrite vahetumine on valitsuse ja valitsemise loomulik osa,“ ütles president Karis. „Kalle Laaneti otsus ametist lahkuda oli õige ja sellises olukorras poliitik peabki vastutuse võtma.“
Riigipea nimetas positiivseks, et Madis Timpsonil on justiitsministrina nii kohaliku omavalitsuse kui ka keskvõimu kogemus, töötamisest nõunikuna rahandus-, sise- ja justiitsministeeriumis: „Sellise pagasiga võib tunda ja mõista Eestit sügavamalt, mitte ainult pealinnast nähtuna.“
„Madis Timpson on sümpaatselt öelnud, et teda häirib, kui edasipüüdlikke inimesi karistatakse ja „tark riik“ teab, mis on igale inimesele hea. Mind häirib see samuti. Ja mulle, nagu ka Madis Timpsonile meeldib selline riik, kus otsuseid teevad oma ala tundvad inimesed, mitte need, kes karjuvad kõige kõvemini. Seega võiks meie koostöö olla päris hea,“ sõnas president Karis.’
Mulle, nagu ka Madis Timpsonile meeldib selline riik, kus otsuseid teevad oma ala tundvad inimesed, mitte need, kes karjuvad kõige kõvemini. Seega võiks meie koostöö olla päris hea
„Loodan, et Madis Timpson toob valitsusse juurde kuulamist ja mõistmist ning elab justiitsministri ametisse kiirelt sisse,“ ütles riigipea.
Kindlasti on justiitsministri üks oluline ülesanne aidata leida lahendus kohtunike ja prokuröride järelkasvu probleemile.
Ent uuel justiitsministril tuleb vastata ka küsimusele prokuratuuri sõltumatuse piiridest, mille üle pole Eestis seni küllalt põhjalikult arutletud. Teema kerkis teravalt üles mõned nädalad tagasi, kui prokuratuurist lähtusid etteheited justiitsministri vastu. Toona ütles president Karis, et peame selgitama, mil moel võib justiitsminister õigusriigis prokuratuuri tegevust mõjutada ja kuidas tagada, et igasugune sekkumine oleks läbipaistev. Riigipea kinnitas, et Eestis ei juhi poliitikud prokuratuuri uurimisi nii nagu prokurörid ei määra poliitikute otsuseid. Ta kutsus põhjalikule arutelule prokuratuuri sõltumatuse üle, milles osaleksid kohtusüsteemi, advokatuuri, õiguskantsleri büroo, Riigikogu õiguskomisjoni ja justiitsministeeriumi esindajad. See võiks aidata kogu justiitssüsteemi tugevamaks muuta, rõhutas president Karis.