President Kersti Kaljulaid kuulutas täna teiste seas välja üürisuhteid, pankrotimenetlust ja nn tühja kassetitasu süsteemi muutmist puudutavad seadusemuudatused.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatuste eesmärk on võimaldada kiiremat ja efektiivsemat kaitset autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse väidetava rikkumise asjades.
Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muudatused tõhustavad pankrotimenetlusi ja näevad ette halduri tasu süsteemi muutmist, pankrotiavalduse esitamise kohustuse laiendamist ka pärandvarale ja kohtute spetsialiseerumist juriidiliste isikute pankrotimenetlustes, füüsiliste isikute puhul aga nende elukohajärgses kohtus. Samuti luuakse 2022. aastal Konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistus.
Võlaõigusseaduse muudatused puuduvad üürisuhteid, millega kaob eluruumi üürilepingute puhul absoluutne leppetrahvi keeld, sätestatakse teiste seas viivise maksimaalne määr üürilepingute puhul ja lubatakse senisest ulatuslikumaid kokkuleppeid remondikohustuse jaotamise osas.
Autoriõiguse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse muutmise seaduse ehk nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmise ning Patendiameti ülesannete laiendamisega muudetakse autori õigust saada hüvitist, kui tema audiovisuaalset teost või teoste helisalvestisi kopeeritakse tema nõusolekuta isiklikuks kasutamiseks. Uuendusena hakatakse tühja kasseti tasu jagama ka filmi esmasalvestuse tootjatele. Senise õiguse kohaselt määrati tühja kasseti tasu suurus seaduses protsendina kauba väärtusest ning salvestusseadmed ja -kandjad, millelt tasu küsiti, kehtestati valitsuse määrusega. Muudatusena sätestatakse seaduses lühike loetelu seadmetest, mille lisamine loetellu on valitsusele seadusest tulenevalt kohustuslik. Salvestusseadmetest on nendeks süle-, tahvel- või lauaarvuti ja nutitelefon ning salvestuskandjatest väline kõvaketas, USB-mälupulk ja mälukaart. Samuti kehtestatakse nii salvestusseadmele kui ka salvestuskandjale rakenduvad miinimum- ja maksimumtasumäärad.
Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamisega ajakohastatakse, korrastatakse ja lihtsustatakse kaubanduse valdkonna õiguslikku regulatsiooni, et vähendada nii ülereguleerimist, dubleerimist ja õigusliku regulatsiooni mahtu kui ka halduskoormust.
Maagaasiseaduse muudatustega võetakse üle 2019 muudetud ELi direktiiv, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju. Muudatused on seotud Konkurentsiameti täiendavate kohustustega seoses piiriüleste vaidluste läbiviimisega ja regulatsiooniga ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepinguga sõlmimiseks kolmanda riigiga. Samuti täpsustatakse kolmanda riigi ja Eesti vahelise ülekandevõrgu või tootmisetapi torustiku käitamist käsitleva lepingu osas läbirääkimiste alustamist, lepingu sõlmimist ja selleks Euroopa Komisjonilt loa saamist.
