Avaleht Eesti elu President Kaljulaid looduskaitsekonverentsil: Me oleme looduseusku rahvas
President Kaljulaid looduskaitsekonverentsil: Me oleme looduseusku rahvas

President Kaljulaid looduskaitsekonverentsil: Me oleme looduseusku rahvas

„Meie looduskaitse võib olla kirju ja kirev ning kindlasti mitte üheülbaline. Variatsioonid on head, teame seda bioloogidena,“ ütles president Kersti Kaljulaid, kes avas 13. augustil Kuressaares Eesti looduskaitse 110. sünnipäevale pühendatud konverentsi. President kutsus üles arutama, kuhu asetada punkt ajateljel, millist loodust peab kaitsma, ning rääkis meie loodus- ja keskkonnahoiu erinevatest käekirjadest, mis oma paljuses annavad võimaluse muuhulgas ka eksimiseks.

„Me oleme looduseusku rahvas. Suur osa eestlasi saab hingekosutust ikka metsast, mere äärest, suure kivi juurest, kirjeldamata seda religioonina,“ sõnas president. Ta pani kõigi looduse uurijate ja
-kaitsjate südamele, et kui loodus kõnetab rahvast oma iluga, siis seda peab püüdma oma loodushoiu püüdlustes viia kogu Eesti rahvani. „Looduses on lihtsalt ilus olla ja ta kõneleb enda eest, aga me peame teda kaitsma mõtlematuse eest. Teeme seda siis kõik koos. Nii nagu juba 110 aastat teadlikul moel – teaduslikult, aga ikkagi hingega,“ ütles Kersti Kaljulaid.

Konverentsil „Hoia, mida armastad – looduskaitse Eesti ajateljel“ esinejad rääkisid Eesti rollist maailma looduskaitses, meie pärandkoosluste muutustest, soode kaitsmisest ja taastamisest, floora ja fauna liigilistest muutustest ning liikide taastamise võimalikkusest.

President Kaljulaid andis üle Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia, mille tänavu pälvis Tallinna loomaia direktor Tiit Maran, ning looduskaitsemärgid. Vaata laureaate SIIT.

Eesti looduskaitse sünnist möödub 110 aastat homme. 14. augustil 1910 moodustati Vilsandi majakavahi ja linnusõbra Artur Toomi eestvõtmisel Vaika kaitseala, millest nüüdseks on välja kasvanud Vilsandi rahvuspark.

„Eesti looduskaitse korraldus on olnud hoolimata aegade heitlikkusest järjepidev ning tänu tugevatele isiksustele on meie looduse käsi hästi käinud,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt. „Koroona ajal kehtinud eriolukord näitas veenvalt, kuidas suurenes tung Eesti loodusesse. Loodetavasti kasvas ka inimeste oskus loodust mõista.“

110 aasta jooksul on Vaika kaitsealast – Eesti ja kogu Baltikumi esimesest pääsukesest looduskaitses – kasvanud riiklik süsteem, kus tänavu 1. jaanuariks oli kaitstavate loodusobjektidega kaetud 19,4 % Eesti maismaast, territoriaalmerest on kaitse all 27,2 %. Lisaks kuuele rahvuspargile on meil 444 loodus- ja maastikukaitseala; 319 hoiuala; 1553 ohustatud liikide kaitseks rajatud püsielupaika; 1066 kaitstavat looduse üksikobjekti – siia kuuluvad näiteks meie allikad, põlispuud, rändrahnud; 512 kaitsealust parki ning 23 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti. Keskkonnaagentuur on värskelt valmis saanud ülevaate Eesti looduskaitse hetkeseisust. Loe Hetkeseisust SIIT!

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga