President Kaljulaid: NATO ühtne ja selge seisukoht on, et Valgevene rahval peab olema õigus määrata oma tee vabadel ja ausatel valimistel
Vabariigi President kohtus eile õhtul Brüsselis NATO peasekretär Jens Stoltenbergiga, kellega arutati rahvusvahelist julgeolekuolukorda ning ühenduse väljakutseid järgmisel kümnendil. Riigipea rõhutas kohtumisel, et NATO tugevus peitub selle liikmete võimes ja soovis üksteise olukorda ja hinnanguid mõista.
„Eesti inimeste jaoks sümboliseerib NATOt ilmselt kõige vahetumalt Ämarist kostev lennukimüra ning Tapal teenivad sõdurid koos oma tehnikaga. Need mõlemad on Eesti ja kogu ühenduse jaoks olulised. NATO ongi tegelikult 360 kraadi meie ümber. Me ei tohi oma julgeolekuambitsiooni taset alandada ning selleks peavad kõik liikmesriigid oma liitlastega ausalt nende muredest rääkima, kuulama ja püüdma ka teisi mõista. Ainult nii saame eeldada, et ka ühenduse kirdenurga ohud ja mured leiavad mõistmist teiste liitlaste juures. Meil on üks NATO – nii Vahemere sadamates kui Ämari angaarides on seesama ühine organisatsioon,“ ütles president Kaljulaid pärast kohtumist.
Kohtumisel arutati põhjalikult ka NATO riikide naabruses eskaleeruvaid konflikte ning ebastabiilsust. „Me jälgime murelikult nii konflikti eskaleerumist Mägi-Karabahhias kui arenguid Valgevenes. NATO ühtne ja selge seisukoht on, et Valgevene rahval peab olema õigus määrata oma tee vabadel ja ausatel valimistel,“ rõhutas riigipea.
Kohtumisel andis Vabariigi President üle ka Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi, mille Eesti riik peasekretär Stoltenbergile mullu omistas.
Pärast kohtumist jättis Eesti maha ka digitaalse jälje NATO kui organisatsiooni toimimisse – NATO peasekretär ja Eesti riigipea andsid NATO ajaloo esimene virtuaalne kahesuunaline pressikonverents.
Vabariigi President on kolmepäevasel töövisiidil. Täna kohtub ta Luksemburgis riigi peaministri Xavier Betteliga ning homme jätkub visiit Prantsusmaal Pariisis.
