„Totalitarismiohvrite mälestamist ja demokraatlike vabaduste hoidmist seob ühte kindel teadmine, et üks ei saa ilma teiseta ja vabaduse nimel tasub alati pingutada,“ ütles president Kersti Kaljulaid täna kommunismi ja natsismiohvrite mälestuspäeval Maarjamäel.
„Totalitaarsete režiimide ambitsioonide tõttu kannatasid enne ja pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist väga paljud rahvad ja meie kohuseks on kõiki neid võrdselt austada ja mälestada,“ selgitas riigipea. Just seetõttu kuulutas Euroopa Parlament aprillis 2009. aastal 23. augusti kõigi totalitarismiohvrite ühiseks mälestuspäevaks.
Ääretu ebaõiglus ning valed, milles elasime okupatsiooniaastatel, ei andnud meile kuidagi ja kunagi asu, rääkis president Kaljulaid: „Meie iseseisvuse hävitanud Hitleri ja Stalini 1939. aasta salasobingu avalikustamisest sai üks keskne osa meie iseseisvuse taastamise teel. See sai ühendavaks eesmärgiks, mis tõi meid Hirveparki ja Balti ketti.“
Ent kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamine on tema sõnul vaid üks pool tänase päeva tähendusest. „Vabadus ja veel enam demokraatia ei ole kunagi pelgalt juhus. Nende hoidmise nimel tuleb pidevalt pingutada, sest me ei soovi elada sellises maailmas, kus vaba mõtte ja teisiti arvamise eest ootab koht baraki naril või kuklalask. Meie soovime vaba ja demokraatlikku maailma,“ rõhutas president Kaljulaid.
