President Karis B9 liidrite kohtumisel: Walesis võetud 2% kohustus pole enam piisav
President Alar Karis tunnustas Bratislavas NATO idatiiva liidrit kohtumisel riike, kes on alates Madridi tippkohtumisest muutnud oma strateegilisi eesmärke ja kohanenud vastavalt muutunud julgeolekuolukorrale ja allianssi vajadustele ning rõhutas vajadust tõsta kaitsekulutuste taset.
„Praeguses julgeolukorras pole enam piisav Walesis võetud kohustus panustada kaitse-eelarvesse 2% riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT),” ütles Eesti riigipea.
President Karis märkis, et Eesti on juba võtnud poliitilise kohustuse hakata kulutama kaitsele 3% SKTst. „Ka teised NATO idatiiva riigid näitavad sarnast eeskuju, kuid see peab olema NATOs kollektiivne arusaam, et uued plaanid, väed ja juhtimiselemendid vajavad paremat võimekust, rohkem inimesi ja suuremaid investeeringuid,” rääkis Eesti riigipea. „Ilma täiendavate võimearendusteta, suurema rahastuseta ja oma vägede valmisoleku tõstmiseta, ei tule me toime. Kõik analüüsid näitavad, et praegune kulutuste tase lihtsalt ei ole piisav.”
President Karis märkis, et praegu täidavad Walesi kokkulepet, kulutada riigikaitsele 2 % SKTst vaid üheksa liikmesriiki. „Järgmisel aastal Washingtonis, peaksid kõik liitlased seadma eesmärgiks saavutada 2% kaitsekulutuste tase,” ütles Eesti riigipea.
President Karise sõnul on numbrite taga tegelikult prioriteetide küsimus. „Alliansina räägime sõjaajast, kuid raha kulutame nagu rahuajal,” ütles ta. „Meie plaanid, strateegia ja ressursid ei ühti ning kui me Vilniuses selle lahendamisele lähemale ei liigu, on see probleem.”
Eesti riigipea kõneles ka oma hiljutisest Ukraina visiidist, kohtumisest Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõiga ning vajadusest jätkata igakülgse, sealhulgas sõjalise abi andmist Ukrainale. „Kahhovka tammi õhkimine näitas taas, et agressor ei hooli tsiviil- ja keskkonnakatastroofidest,” kõneles president Karis. „Vilniuse tippkohtumise eel on meie ülesanne teha julgeid otsuseid ja näidata üles liitlaste solidaarsust Ukrainaga. See oli president Zelenskyy selge palve.”
„Ukraina ülesehitamiseks on vaja tohutuid ressursse ja erasektori panus on hädavajalik. See ei tule ilma usaldusväärsete julgeolekutagatisteta,” rõhutas president Karis NATO liikmelisuse tähtsust Ukraina ülesehitamise osana investeeringute kaasamisel.
„Kuid Vilniuses peame tegema ka julgeid otsuseid ja astuma samme, et rajada Ukrainale NATO liikmelisuse teed,” rääkis president Karis. „Ukraina on Euroopa julgeoleku tugisammas ja me ei saa ebaõnnestuda Ukraina tuleviku kindlustamisel Euroopa ja Euro-Atlandi perekonnas.”
President Karis rõhutas ka transatlantilise ühenduse tähtsust. „Ameerika sõjaline kohalolek Balti regioonis ja Euroopas tervikuna on ja jääb meie oluliseks julgeolekugarantiiks,” ütles ta ja avaldas veendumust, et Vilniuse tippkohtumine on suurepärane võimalus näitamaks Atlandi-ülese sideme tugevust ja ühtsust alliansis.
Eesti riigipea väljendas lootust, et Vilniuse tippkohtumisel osaleb 32 liitlast. „Rootsi väärib kohta NATOs ja tema liitumine muudaks Läänemere oluliselt turvalisemaks,” ütles president Karis.
- NATO idatiiva riike ühendava Bukarest 9 (B9) formaati kuuluvad Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Bulgaaria.
