President Karis ÜRO hariduse tippkohtumisel: pandeemia andis tõuke muuta ka haridussüsteem kohanemisvõimelisemaks

President Alar Karis tõi pandeemiast põhjustatud hariduskriisi tasanduseks  kokku kutsutud ÜRO harituse tippkohtumise videopöördumises esile Eesti positiivse kogemuse digipöördega ning õpetajate autonoomia ja õppijakeskse lähenemise.

„Koroonapandeemia on olnud nagu peegel, mis on näidanud meie edusamme või ebaõnnestumisi oma ühiskonna vastupidavamaks muutmisel, seda ka hariduses,“ ütles president Karis. „Kasutagem võimalust, et suurendada haridussüsteemide pikaajalist säilenõtkust. Hariduspöörde edu määrab meie edu paljude praeguste ja tulevaste kriisiolukordade, ennekõike kliima- ja elurikkuse kriisi lahendamisel.“

Eesti riigipea sõnul polnud viiruse põhjustatud tagasilöökideks tegelikult keegi valmis, kuid võis näha, kuidas õigesti valitud poliitika muutis kohanemise ja taastumise lihtsamaks. „Oleme täna siin, et viia haridus terves maailmas paremale rajale, mis tagab selle kvaliteedi ja vastupidavuse kõikidele tagasilöökidele,“ ütles president Karis videopöördumises. „Usun, et Eestil on haridust väärtustava riigina jagada häid kogemusi.“

President Karis tõi Eesti kogemusest rääkides esile digipöörde, millega Eesti alustas 25 aastat tagasi, seades selle keskmesse just hariduse. „Meie koolidel ja õpilastel oli juurdepääs tehnoloogiale, mis võimaldas õppida veebipõhiselt. Meie õpetajad ja õpilased teadsid, mida tehnoloogiaga teha,“ selgitas ta. „Alates esimesest päevast kohanesid nad kiiresti ja eksperimenteerisid, et leida parimaid viise kogu õppetöö veebi viimiseks. Selle käigus avastasime uusi lahendusi hariduse täiustamiseks.“

Teise aspektina nimetas president Karis õpetajate autonoomiat ja õppijakeskset lähenemist. „Kui õpetajad on kõrgelt haritud ja vabad valima õpetamismeetodeid, saavad nad toetada iga õpilase arengut parimal võimalikul viisil. Kui õppijaid suunatakse osalema aktiivselt õppimisprotsessis, omandavad nad oskused ja motivatsiooni õppida igas olukorras ja elukestvalt,“ rääkis president Karis.

Eesti riigipea sõnul seisab riik aga silmitsi kahe põhiprobleemiga, mis ähvardavad haridusalaste püüdluste arengut piirata ja millega seoses kavatseb Eesti muudatusi ellu viia. Esiteks tõi ta välja õpetajate vananemise, mille puhul aitab ühiskonna suhtumise parandamine sellesse ametisse mitte ainult rahaliste vahendite, vaid ka töökeskkonna täiustamise abil. Teiseks on aga noorte vaimse tervise probleemide plahvatuslik kasv, millega tegelemiseks tuleb president Karise sõnul muuta abi kõigile kättesaadavaks.

• ÜRO hariduse tippkohtumise kokkukutsumise eesmärk on seista vastu ülemaailmsele kriisile hariduses ning tagada hariduse võrdsus ja kvaliteet pärast koroonapandeemiat, millel on aeglane, nähtamatu ja laastav mõju laste ja noorte tulevikule kogu maailmas.