Foto: Tallinn
Prügikogused randades kahanevad
Võrreldes 2012. aastaga on prügikogused seiratavates randades poole võrra kahanenud, selgub MTÜ Hoia Eesti Merd uuringust.
Kui 2012. aastal oli prügiesemeid 100-meetrise rannalõigu kohta umbes 80, siis 2018. aastal keskmiselt 40. Kasvutrendi näitab plastprügi osakaal meie randades: kui varasemalt on plastprügi osatähtsus olnud 54%, siis viimasel kahel aastal on see tõusnud 66%-le.
Kõige enam vedeleb rannas plastist pudelikorke ja kaasi (13,8%) ning toidupakendeid (10,4%).
Võrreldes muude Läänemere-äärsete piirkondadega on Eesti randades suurem klaas- ja keraamikaesemete osakaal rannaprügis (11%). Mujal on plastmaterjali kõrval rannaprügis 2. kohal tavaliselt metall, mis meil on materjalidest 3. kohal ja moodustab rannaprügist 9%. Seega moodustavad lõviosa (86%) meie rannaprügis plast (plastik, vahtplast, kumm), klaas ja keraamika ning metall.
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Eda Andresmaa sõnul leiti Eesti mereala seisundi hindamisel 2018. aastal, et rannaprügi osas pole meil head keskkonnaseisundit saavutatud, Soome ja Liivi lahe randades on seisund halb ja Läänemere avaosa poole jäävates randades kesine. Võrreldes terve Läänemerega on Eesti seiratud randade prügikogused siiski madalamad: HELCOM-i hinnangul on Läänemere-äärsetes looduslikes olulise inimmõjuta randades prügikogused 47 prügieset 100 meetri kohta, linnaliste alade randadel aga koguni 280 eset 100 meetri kohta.
Andresmaa innustab rannaskäijaid lahkudes kaasa võtma enda tekitatud prahi, mis tuleb viia prügikonteinerisse. „Kes soovib veelgi rohelisemalt käituda, võiks ühineda liikumisega Take 3 for the Sea ning mere või muu veekogu äärde sattudes võtta sealt lahkudes iga kord endaga kaasa vähemalt kolm leitud prügieset ja viia need prügikasti. Tegelikult saab seda teha ka kampaaniaga liitumata,“ soovitab ta.
