RAPORT I Õpetajaameti maine sõltub üha enam koolide juhtimiskultuurist
Eesti õpetajad eelistavad töötada hea juhtimiskultuuriga koolides ning töötasu ei ole otsustamisel ainumäärav. Õpetajaameti maine kujundamisel on koolide juhtimiskvaliteedil ja tervislikul töökultuuril kandev roll, viitab Arenguseire Keskus värskes lühiraportis “Õpetajaameti maine Eestis ja selle arenguperspektiivid”.
Eesti õpetajad eelistavad töötada hea juhtimiskultuuriga koolides ning töötasu ei ole otsustamisel ainumäärav.
Eestis on õpetaja amet olnud esimene karjäärivalik 69%-le naisõpetajatele ning vaid 41%-le meesõpetajale. Meeste osas on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega tegemist ühe madalaima näitajaga. “Mida suurem on kutsumus õpetajaameti suunas, seda enam suudab õpetaja kohaneda õpetajaameti ja sellega kaasnevate rollide muutumisega ajas. Kuigi võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis õpetajaameti maine keskmine, tuleb arvesse võtta, et statistika pärineb aastast 2018, kui õpetaja töötasu oli tänasest oluliselt madalam,” selgitas Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko.
Mida suurem on kutsumus õpetajaameti suunas, seda enam suudab õpetaja kohaneda õpetajaameti ja sellega kaasnevate rollide muutumisega ajas.
Õpetaja alampalk oli 2018. aastal 1150 eurot, ent käesoleval aastal juba 1749 eurot. “Õpetajate töötasu tõus viimastel aastatel on ameti mainet taas tõstma hakanud. Näiteks moodustab praegu õpetaja keskmine töötasu magistrikraadiga spetsialisti keskmisest töötasust 82%,” lisas Kindsiko.
Töötasu on oluline, ent mitte kõige olulisem tegur õpetaja ameti maine kujundamisel.
Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et õpetaja kvalifikatsiooniga töötajal on tänasel päeval tööturul atraktiivsemaid alternatiive rohkem kui mõnikümmend aastat tagasi. Tööturu kontekstis on olulisem see, millist töökeskkonda ja juhtimiskultuuri pakuvad teised organisatsioonid. “Tööandjana peavad koolid mõtlema, kuivõrd nad suudavad teiste tööandjatega konkureerida ja tagada kaasaegset töökeskkonda,” lisas Kindsiko. Tema sõnul muutub üha määravamaks see, millised on õpetajate omavahelised suhted, aga ka suhted juhtkonna ja õpetajate vahel ehk milline on koolides tööõhkkond.
Tööandjana peavad koolid mõtlema, kuivõrd nad suudavad teiste tööandjatega konkureerida ja tagada kaasaegset töökeskkonda.
Õpetajaameti ühe eelisena toob Arenguseire Keskus lühiraportis välja kohakindluse ehk vähese sõltuvuse majanduse tsüklilisusest ning viimaste aastate kriisid on õpetajaameti atraktiivsust tõstnud.
Kui kooliõpilaste seas on õpetajaameti maine üsnagi madal, siis vanemates vanuserühmades väärtustatakse õpetajaametit enam. Eestis näeks end õpetajaametis 16% keskkoolinoortest, samas tudengite seas 41% ning 35–50-aastaste inimeste seas 30%.
Õpetajaameti kõrgem maine vanemate inimeste seas on seotud ka sellega, et karjääripöörde tegemine on kasvav trend – üha enam inimesi pöördub õpetajaameti juurde hilisemas elus. Viimastel aastatel on alustava õpetaja keskmine vanus olnud 35 eluaastat.
- Lühiraport “Õpetajaameti maine Eestis ja selle arenguperspektiivid” on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Õpetajate järelkasvu tulevik“.
- Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Õpetajate järelkasvu tulevik“ eesmärk on globaalsete ja siseriiklike trendide põhjal töötada välja õpetajate vajaduse ja järelkasvu stsenaariumid aastani 2040.
