Riigikogu muutis tolliseadust
Riigikogu võttis vastu kolm seadust
Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse (311 SE) muudatustega sätestatakse riigisisesed rakendusnormid Euroopa Liidu õiguse sujuvamaks ülevõtmiseks kahes valdkonnas, milleks on liiduvälistest riikidest, eelkõige e-poodidest tellitud väikese väärtusega posti- ja kullersaadetiste tollivormistuseeskirjad ning sularaha sisse- ja väljaveo kontrollieeskirjad.
1.juulil 2021 hakkavad kõik ELi liikmesriigid maksustama väikese väärtusega saadetisi ühte moodi ning kaob kuni 22 eurot maksva saadetise käibemaksumaksuvabastus. Nende saadetiste maksustamine võib kaasa tuua esitatavate tollideklaratsioonide hulga mitmekordistumise. Selleks, et tagada saadetiste kiire liikumine tellijani ning vältida posti- ja kullersaadetiste veoga tegelevate ettevõtjate vajadust suuremahuliseks saadetiste ladustamiseks, millega paratamatult kaasneks tellijale lisakulu, luuakse isikutele võimalus esitada tollideklaratsioon juba enne saadetise Eestisse saabumist.
Sularaha kontrolliga seoses jäetakse kehtivast tolliseadusest välja sätted, mis reguleerivad Eestisse toodava või siit välja viidava üle 10 000 euro sularaha deklareerimise korda. 2021. aasta suvel jõustub uus ELi sularaha kontrolli määrus, mis sätestab kirjaliku deklareerimise nõude ELi tasandil, seega riigisisesed vastavad sätted ei saa paralleelselt kehtima jääda. Lisaks pikendatakse võrreldes kehtiva normiga, milleks on 48 tundi, sularaha tolli poolt kinni pidamise õigust kolme tööpäevani. Liidu õigus annab liikmesriikidele võimaluse sätestada kinnipidamise ajaks kuni 30 päeva.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 90 saadikut, erapooletuks jäi üks saadik.
Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse, raamatupidamise seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse (313 SE) tingis Euroopa Komisjoni hinnang, et Eesti ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava direktiivi teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta käivaid sätteid nõuetekohaselt üle võtnud.
Seadusega täpsustatakse audiitori kohustusi keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja ja avaliku huvi üksuse auditeerimisel. Audiitor on edaspidi kohustatud auditi aruandes kinnitama, kas tegevusaruanne vastab finantsaruandele ja seaduses kohaldatavatele nõuetele. Muudatuse eesmärk on tugevdada investorite ja teiste huvitatud isikute usaldust ettevõtja tegevusaruandes avaldatud informatsiooni vastu. Lisaks täpsustatakse nõudeid informatsiooni osas, mida peab üle 500 töötajaga avaliku huvi üksusest suurettevõtja kajastama oma tegevusaruandes. Analoogsed muudatused tehakse ka konsolideeritud aruannete osas. Muudatuste eesmärk on paremini tuvastada jätkusuutlikkuse riske ning suurendada investorite ja tarbijate usaldust. Kallineb vähesel määral keskmiste ja suurettevõtjate audititasu ning vähesel määral kasvab mõnede suurettevõtjate aruandluskohustuse maht.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 86 saadikut.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise 1996. aasta 29. novembril allakirjutatud tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse (352 SE) seletuskirjas märgitakse, et Eesti ja Saksamaa vaheline tulu-ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise leping jõustus 30. detsembril 1998. Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise.
Uue protokolli sõlmise vajadus tulenes soovist viia maksulepingu sätted kooskõlla OECD maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise vastase tegevuskava raames kokkulepitud miinimumstandardiga. Protokolli jõustumine aitab kaasa maksudest kõrvalehoidumise võimaluste vähendamisele.
Seaduse vastuvõtmist toetas 76 saadikut.
Riigikogu lõpetas nelja eelnõu teise lugemise
Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (312 SE) peamisteks eesmärkideks on finantsstabiilsuse tagamine ja suurendamine, eelkõige pangandussektori usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine ning pankade (krediidiasutuste) nn vastupanuvõime tõstmine stressi- või kriisiolukordades. Samuti krediidiasutusele proportsionaalsemate nõuete kehtestamine ja nõuete suurem sidumine krediidiasutuse võetud riskidega.
Jätkub 7. aprillil katkestatud valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (284 SE) teine lugemine.
Eelnõuga muudetakse mitmeid merendusalaseid regulatsioone ning viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega.
Eelnõuga tagatakse meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste vastavus Euroopa Liidu ja rahvusvahelisele mereõigusele. Samuti tagatakse seaduste sidusus, arusaadavus ning õigusselgus. Peamised muudatustest tulenevad mõjud kaasnevad vastavatele riigiasutustele.
Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (308 SE) ajakohastatakse ja täiustatakse riigivara kasutamiseks andmist ja riigivara valitsejate vahelisi kasutusvõimalusi reguleerivaid õigusnorme, võttes arvesse majandusliku ja tehnoloogilise keskkonna arengut.
Seletuskirja kohaselt on praktikas selgunud, et kehtiv regulatsioon ei arvesta intellektuaalse vara kasutamisega (sh kasutamiseks andmisega) seotud iseärasustega, eeskätt riigile kuuluva tarkvaraga seotud tehingutes. Kehtivas õiguses puuduvad selged alused tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmiseks ning tarkvara riigivara valitsejate vaheliseks samaaegseks kasutamiseks (nn tarkvara ristkasutuseks).
Eelnõu eesmärk on seega sätestada seaduses ühtsed ja selged alused riigi tarkvara avalikkusele tasuta kasutamiseks andmiseks ja riigivara valitsejate vaheliseks riigi tarkvara ristkasutuseks.
Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (mittesularahalised maksevahendid) eelnõu (351 SE) kohaselt võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust ja millega asendatakse nõukogu varasem raamotsus.
Liikmesriikidel on märkimisväärseid lünki ja erinevusi õigusnormides, mis käsitlevad mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettusi ja võltsimist, seda liiki kuritegevuse takistamist ning sellega seotud muu raske ja organiseeritud kuritegevuse ärahoidmist, avastamist ja selle eest karistamist. See muudab politsei- ja õigusalase koostöö keeruliseks ja vähem tõhusaks. Sellest tingituna ajakohastati nõukogu raamotsust, et lisada sinna täiendavad sätted süütegude, eelkõige arvutikelmuse ja karistuste, ennetusmeetmete ja ohvriabi ning piiriülese koostöö kohta.
Uue direktiivi vastuvõtmine tõi kaasa ka vajaduse üle vaadata riigisisesed õigusaktid, mis reguleerivad mittesularahaliste maksevahenditega seotud kuritegevuse vastast võitlust Eestis. Eelnõuga plaanitakse muu hulgas tõsta omastamise sanktsiooni ülemmäära ehk vangistust ühelt aastalt kahele aastale. Tehakse ka muid muudatusi, et direktiiv riigisisesesse õigusesse üle võtta.
Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise
Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaalmenetluse seadustiku revisjon) eelnõu (367 SE).
Muudatused võimaldavad üleminekut täisdigitaalsele ja andmepõhisele kriminaalmenetlusele. Kriminaalmenetluse seadustiku sõnastus muudetakse tehnoloogianeutraalseks ja loobutakse terminitest, mis viitavad paberdokumentide vormistamisele.
Toimikut peetakse tulevikus e-toimiku süsteemis mis tagab digitaalse teabevahetuse. Samuti lihtsustatakse menetlustoimingu läbiviimise nõudeid ja soodustatakse heli- ja audio-videosalvestiste kasutamist. Sarnased muudatused tehakse ka väärteomenetluse seadustikus.
Seadustikus tehakse ka hulgaliselt muid muudatusi. Näiteks korrastatakse kriminaalmenetluse efektiivsuse suurendamiseks tõendite süstemaatikat, täpsustatakse tähtaegade regulatsiooni, soodustatakse kannatanu ja süüdlase leppimist ning tehakse mitmeid muudatusi, mis on suunatud menetlusressursi säästmisele. Samuti laiendatakse tõkendite loetelu, mida oleks võimalik kaaluda vahistamise alternatiivina või mis aitaksid tagada kriminaalmenetlust juriidilisest isikust kahtlustatava suhtes.
Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) eelnõu (368 SE).
Eelnõuga võetakse üle kaks Euroopa Liidu 2019. aasta suvel jõustunud autoriõiguse direktiivi, mis olid osaks Euroopa Komisjoni poolt 2016. aasta septembris avaldatud nn autoriõiguse reformipaketist (ülevõtmistähtaeg 7. juuni 2021). Seadusemuudatustega tagatakse tarbijale parem juurdepääs autoriõigusega kaitstavale sisule, kaitstes samas ka autorite ja esitajate õigusi.
Muudatustega parandatakse autorite ja esitajate läbirääkimispositsiooni autorilepingute sõlmimisel, kohustades teist lepingupoolt andma neile vähemalt kord aastas infot õiguste kasutamise kohta.
Samuti antakse võimalus laiendatud kollektiivsete litsentsilepingute sõlmimiseks teoste kasutamisel, kui igalt üksikult õiguste omajalt loa saamine oleks kasutajale liigselt koormav, see puudutab näiteks televisiooni või raadioteenuste pakkumisi.
Muuhulgas kehtestatakse ka kohustused veebiplatvormidele (nt YouTube, Facebook), kelle peamine eesmärk on võimaldada teenuse kasutajatel laadida sisu üles ning pääseda ligi teostele, esitustele ja muule sisule, mis võivad olla kaitstud autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õigustega (videoklipid kontsertidest, väljavõtted filmidest ja teleseriaalidest, muusikasalvestised jne).
Samuti täiendatakse vaba kasutuse juhtusid, mil kasutajatel on lubatud kasutada kaitstud teost või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti (nt esitust või fonogrammi) ilma õiguste omaja nõusolekuta ja tasu maksmata. Näiteks võimaldatakse teoste kasutamine ilma autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata teksti- ja andmekaeve eesmärkidel nii ärilistel kui mitteärilistel eesmärkidel. Kehtiva õiguse järgi on see lubatud vaid mitteärilistel eesmärkidel. Lisaks luuakse kultuuripärandiga tegelevatele asutustele (raamatukogud, muuseumid, arhiivid) paremad võimalused kaubanduskäibest väljas olevate teoste kasutamiseks kultuuripärandi tutvustamisel.
