Riigikogu võttis vastu kolm otsust

Riigikogu tänasel istungil võeti vastu otsused, mis puudutasid Ukraina laenu intressikulude katmist, Eesti Vabariigi osaluse suurendamist Euroopa Nõukogu Arengupangas ja riigigarantii andmist Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsusega „Ukraina laenu intressikulude katmine“ (258 OE) võttis Eesti kohustuse tasuda aastatel 2024–2027 Euroopa Liidu eelarvesse Euroopa Liidu poolt Ukrainale antud laenu intressimaksed maksimaalselt 5 890 628 euro ulatuses.

ELi vastava määrusega loodi rahastamisvahend Ukraina toetamiseks 2023. aastal (MFA+). Selleks, et muuta laenud Ukraina jaoks soodsamaks, otsustasid ELi liikmesriigid laenude intressikulude katmise kuni aastani 2027, tasudes need sihtotstarbelise tuluna ELi eelarvesse. Selleks sõlmitakse iga liikmesriigiga eraldi leping, kus liikmesriigid osalevad vastavalt nende osakaalule ELi kogurahvatulus. Intressimaksete tasumine liikmesriikide poolt võimaldab Ukrainal keerulisel ajal vähendada koormust riigieelarvele, andes võimaluse riigi majandust toetada. Komisjon on Ukrainaga sõlminud ka vastastikuse mõistmise memorandumi, milles on sätestatud laenu väljamaksmise tingimused, ja laenulepingu, kus on kirjas täpsemad laenuandmise finantstingimused.

Riigikogu otsusega kaasneb mõju Eesti riigieelarvele aastatel 2024–2027. Võrdselt nelja aasta peale jagatuna oleks iga-aastane maksimaalne intressitoetusteks makstav summa 1,47 miljonit eurot. See lisandub Eesti sissemaksele EL eelarvesse ning on planeeritud riigieelarve strateegias.

Läbirääkimistel osalesid Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ja fraktsioonitu Kalle Grünthal.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 73 ja vastu 10 Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi osaluse suurendamine Euroopa Nõukogu Arengupangas“ (259 OE) kohaselt annab Riigikogu nõusoleku suurendada Eesti osalust Euroopa Nõukogu Arengupangas 9 872 000 euro võrra, millest sisse tuleb maksta 2 787 853 eurot ning sissenõutav kapital on 7 084 147 eurot. Sissemaksed tehakse neljas võrdses osas aastatel 2023–2026. Kapitalisuurenduse järel on Eesti osalus pangas 22 595 000 eurot.

Seletuskirja kohaselt saab pank kapitali suurendamisel paremini vastata klientide suurenenud finantseerimisvajadustele: liikmesriikides on olnud järjest mitmeid kriise, mis on suurendanud laenuvajadusi. Samuti soovib pank alustada tegevust Ukraina toetamiseks. Pank on otsustanud suurendada oma üldist kapitali kuni 4,25 miljardi euro ulatuses, millest sissemakstav kapital moodustab 1,2 miljardit eurot.

Läbirääkimistel osalesid Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 71 ja vastu 11 Riigikogu liiget.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks“ (336 OE) kohaselt annab Riigikogu Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks 10 miljoni euro suuruse riigigarantii. Ukraina toetamiseks loodud fondi kogutava rahaga saab Euroopa Investeerimispank jätkata oma tegevust Ukrainas.

ELi Nõukogu kutsus mullu detsembris Euroopa Investeerimispanka üles toetama projekte Ukraina ülesehitamiseks, suurendama ELi nähtavust Ukrainas ning tugevdama ELi ja Ukraina institutsionaalseid ja majanduslikke sidemeid. Tänavu märtsis kiitis pank heaks algatuse „EL Ukraina heaks“, mille raames luuakse eraldi EU4U fond, kuhu oodatakse riikidelt ja teistelt institutsioonidelt rahalisi eraldisi. Lisaks laenuressursile on fondis kavandatud 100 miljonit eurot tehnilise abiga seotud tegevusteks.

Seletuskirja kohaselt võimaldab toetuse asemel garantii andmine hajutada kulusid, väljendades samal ajal Eesti solidaarsust Ukraina abistamisel. Eesti garantii on samas suurusjärgus nii Läti kui ka Leedu planeeritava osalusega EU4U fondis.

Läbirääkimistel osalesid Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Maris Lauri Reformierakonna fraktsioonist.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 68 ja vastu 9 Riigikogu liiget.

2 eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine peaministri abikaasa osalusega äriühingu Venemaaga seotud äritegevuse asjaolude uurimiseks“ eelnõu (307 OE), millega sooviti moodustada Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 20 alusel eraldi uurimiskomisjon juhtunu kõigi asjaolude välja uurimiseks. Uurimiskomisjon peaks algatajate hinnangul muu hulgas esitama ettepanekud õigusaktide ja vajadusel halduspraktika muutmiseks. Seletuskirjas öeldakse, et uurimiskomisjoni laiapõhjalisuse tagamiseks peaks sinna kuuluma üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist.

Läbirääkimistel osalesid Urmas Reinsalu Isamaa ja Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 51 saadikut ja selle vastu hääletas 26 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud rahvahääletuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (86 SE), millega sooviti tunnistada kehtetuks e-hääletamise võimalus rahvahääletustel. Kehtiva seaduse järgi saab rahvahääletusel hääletuspäeval hääletada vaid elukohajärgses jaoskonnas, eelhääletamise ajal ka väljaspool elukohajärgset jaoskonda ja elektrooniliselt Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel.

Läbirääkimistel osales Jaak Valge Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 50 saadikut ja selle vastu hääletas 15 Riigikogu liiget.

16 eelnõu puhul tekkis ettekandjate puudumise tõttu arutelu võimatus

Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Martin Helme ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (87 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 16 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Kert Kingo ja Leo Kunnase algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (108 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 17,5 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Alar Lanemani algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõug (132 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 19,5 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (149 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 16,5 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (169 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 19,5 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Siim Pohlaku ja Anti Poolametsa algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (184 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 18,5 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Ants Froschi ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (193 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 19 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Jaak Valge, Kalle Grünthali ja Varro Vooglaiu algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (196 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 15,5 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Kalle Grünthali algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (220 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 19,7 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikme Martin Helme algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (236 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 19,2 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Martin Helme ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (238 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 19,6 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Martin Helme ja Mart Helme algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (239 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 19,3 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Varro Vooglaiu algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (240 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 18,8 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Martin Helme, Leo Kunnase ja Alar Lanemani algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (241 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 19,4 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Alar Lanemani algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (245 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 19,1 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Alar Lanemani ja Anti Poolametsa algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (250 SE) soovitakse langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 18,6 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga ei muudeta.

• Istung lõppes kell 18.30.