Riigikogu võttis vastu riigi 2022. aasta lisaeelarve
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu riigi 2022. aasta lisaeelarve ning veel kolm teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud seadust.
Riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse (608 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 54 ja selle vastu oli 29 Riigikogu liiget. Lisaeelarve näeb ette tegevused Eesti sõjalise kaitse, sisemise turvalisuse ja energiajulgeoleku tugevdamiseks. Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime suurendamiseks on lisaeelarves ette nähtud 247,6 miljonit, energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit ning Ukraina sõjapõgenike toetamiseks 242,7 miljonit eurot.
Menetluse käigus tehtud muudatuste järel on lisaeelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht kokku 878 miljonit eurot. Eelarvetasakaal algse eelnõuga võrreldes ei muutunud. Lisaeelarve mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on tänavu 626 miljonit eurot ehk 1,9 protsenti SKPst.
Riigikogu võttis usaldusküsimusega seotuna vastu ka valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (605 SE), mille poolt hääletas 60 ja vastu üheksa Riigikogu liiget. Teise lugemise eel viidi eelnõusse muudatus, mille kohaselt makstakse lastele ja pensionäridele novembris ühekordset 50-eurost toetust. Toetus on mõeldud leevendama esmavajaduste rahuldamiseks vajalike kaupade ja teenuste kiirest hinnatõusust tulenevaid toimetulekuraskusi.
Samuti lisandub seadusega võimalus võtta toimetulekutoetuse määramisel kuni kuuel kuul aastas arvesse eluaseme soetamisega seotud laenu tagasimakseid. Seega saab toetada eluaseme soetamiseks laenu võtnud peresid sarnaselt peredele, kes eluaset üürivad.
Üks muudatus puudutab ka üksi elavaid pensionäre, kes on võtnud või kaaluvad võtta oma koju üüriliseks või allüüriliseks Ukraina sõjapõgenikke. Kui praegu võib pensionär üürilist võttes kaotada üksi elava pensionäri staatuse ja sellega koos ka üksi elava pensionäri toetuse, siis muudatuse kohaselt jääks talle alles nii staatus kui ka toetus.
57 poolthäälega võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud ja usaldusküsimusega seotud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse (606 SE). Muudatused alandavad eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära 1. juunist kuni 31. detsembrini Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemele. Kui praegu on aktsiisimäär 1000 liitri kohta 100 eurot, siis muudatuse kohaselt alaneb see ajutiselt 21 eurole.
Samuti võttis Riigikogu usaldusküsimusega seotuna vastu valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse (607 SE), mille poolt oli 58 ja vastu 22 Riigikogu liiget. Muudatuste kohaselt alaneb ajakirjandusväljaannetele kehtiv käibemaksumäär alates 1. augustist üheksalt viiele protsendile, et toetada Venemaa poolt liberaalse demokraatia vastu suunatud infosõjas ja inforünnakute keskkonnas sõltumatu ja professionaalse Eesti kvaliteetajakirjanduse kättesaadavust.
Lisaeelarve seaduse eelnõu ja sellega seotud kolm seaduseelnõu läbisid Riigikogus esimese lugemise 4. mail. Sel esmaspäeval otsustas valitsus siduda eelnõud teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka eelnõude juhtivkomisjonide kohustused. Täiskogu kolmapäevasel istungil esines iga eelnõu arutelul valitsuse esindaja, kes vastas ka Riigikogu liikmete küsimustele, seejärel peeti läbirääkimised ja viidi läbi lõpphääletus.
- Riigikogu istung jätkub vastavalt päevakorrale eelnõude teiste ja esimeste lugemistega, päevakorra kohaselt lõpetab istungi majandus- ja taristuministri ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.
