Riigikogus on tekstiilikunstnik Peeter Kuutma isikunäitus
Riigikogu kunstisaalis tekstiilikunstnik Peeter Kuutma juubelinäitusel “Põhjamaine geomeetria II” on vaibad, mida eksponeeriti esmakordselt kunstniku loomingu kolme kümnendit hõlmava komplektina isikunäitusel “Kootud geomeetria” 2018. aastal Ventspilsi lossis Lätis. Seejärel olid need väljas 2022. aastal Tallinna Jaani kirikus isikunäitusel “Põhjamaine geomeetria”.
Riigikogu esimehe Lauri Hussari sõnul on Peeter Kuutma vaibad Toompea lossis loonud erilise koduse tunde, sest aastate eest tehtud ligi 700 meetrit Toompea lossi põrandavaipu on just Kuutma kavandanud koostöös sisekujundaja Leila Pärtelpojaga.
“Meeldiv on avada tänast näitust, kus meisterlikult kujundatud vaibad loovad hubase meeleolu Toompea lossis. See näitus on siin kunstisaalis korraldatud väljapanekute nimistus kujundirikas, värviküllane ja meeleolukas täiendus,” ütles Hussar.
Kunstikriitikud märgivad, et Kuutma looming on rakendus- või tarbekunsti ja päris kujutava kunsti piiril. Tegemist on mitte ornamentaalsete, vaid piltvaipadega. “Korrektset ornamenti mul ei ole, aga mul on alati ruumipilt,” ütles Kuutma ise.
Kuutma senine looming ulatub trükikangastest ja põimevaipadest interjöörilahenduste ning kuraatoriprojektideni. Tema looming on läbi aastakümnete olnud teemakäsitlustelt ja kunstnikukäekirjalt eristuv ja omanäoline. Kunstniku lemmikmotiivideks on abstraktsed geomeetrilised kujundid, mis kannavad endas sageli arhitektuurielemente, muutuste tunnetamist ühiskonnas ning maailmas.
Riigi esindushoonete suuremahuliste renoveerimisprojektideks on Kuutma lisaks Toompea lossi põrandavaipadele veel taasloonud koostöös sisearhitekt Juta Lemberiga Vabariigi Presidendi Kantseleisse kaks vaipa vabariigi algusaastatel kavandatud Aarne Mõttuse vapivaiba ja Adamson-Ericu 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel edukalt eksponeeritud flossatehnikas vaiba.
Vaipu hakkas Peeter Kuutma kujundama 1970. aastate lõpus, keskendudes põimetehnikale. Monumentaalsete tellimustöödena valmisid 1980. aastatel Tallinna Postimaja nõupidamiste saali “Sidevaip” ja Haljala Rahvamajas siiani eksponeeritav “Virumaa valgus”, 1995. aastal valmis Narva Linnavolikogu koosolekute ruumi “Narva – mälestuste linn”.
Kunstnikul oli tihe koostöö sisearhitektidega. Ta lõi kaasa mitmete avalike interjööride kujundamisel. Kuutma kavandatud on näiteks tekstiilid restoranidele Gloria, Rae, Kevad, Kalinka, Kungla, baarile Regatt, lavaeesriided Ugala teatrile, Eesti Draamateatrile, Vene Draamateatrile ning Endla teatrile.
Peeter Kuutma õppis aastatel 1956-1957 Tallinna Polütehnilises Instituudis keemia-mäeteaduskonnas ja aastatel 1961-1966 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis tarbekunsti. Alates 1994. aastast töötab Kuutma vabakutselise kunstnikuna. Peeter Kuutma on alates 1969. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ning alates 2013. aastast auliige ning alates 1992. aastast Eesti Sisearhitektide Liidu liige. Näitustel osalemist alustas Kuutma 1966. aastal. Loomingule lisaks on Kuutma olnud pidevalt tegev organisaatori ja õpetajana Tallinna Kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni õpetajana. Kuutma kuulub rühmitusse Vaba Tahe, mille põhiideeks on põimevaiba traditsioonide säilitamine.
- Näitus Toompea lossi kunstisaalis on avatud kuni 16. juunini. Näituse vaatamiseks tööpäevadel kella 10-16-ni on Toompea lossi sisenemisel vaja esitada isikut tõendav dokument.
- Näitusi Toompea lossi kunstisaalis korraldab Eesti Kunstnike Liit koostöös Riigikogu Kantseleiga.
