Avaleht Eesti elu Riik soovib muuta süüteomenetluse inimkesksemaks
Riik soovib muuta süüteomenetluse inimkesksemaks

Riik soovib muuta süüteomenetluse inimkesksemaks

Justiitsminister Raivo Aeg saatis valitsusele arutamiseks kriminaalpoliitika põhialused kuni aastani 2030, mille prioriteetideks on muuta süüteomenetlus inimkesksemaks ja kiiremaks, ennetada noorte õigusrikkumisi ja tõhustada karistuspoliitikat, sealhulgas suurendada alternatiivkaristuste osakaalu.

Justiitsministri sõnul on kriminaalpoliitika selgeks rolliks kujundada õiguskuulekat ühiskonda ja selleks vajalikke väärtusi. „Kriminaaljustiitssüsteem peab muutuma kiireks ja inimkesksemaks. Nii lihtne ja ambitsioonikas eesmärk meil aastaks 2030 ongi. Fookusesse tuleb tuua inimene: nii kannatanu kui ka õigusrikkuja,“ ütles Aeg. „Ühelt poolt peab süüteomenetlus võimalikult kiiresti taastama ohvri turvatunde ja õiguserikkumisele eelnenud olukorra. Teisalt peab see toetama ka õigusrikkuja naasmist õiguskuulekale teele, näiteks suurendades alternatiivkaristuste osakaalu ja pakkudes vanglast vabanenutele tugiteenust ning sõltlastele ja vaimse tervise häiretega õigusrikkujatele ravi ja nõustamist.“

„Olgugi, et paarikümne aastaga on Eestis kuritegevusemäär pea poole võrra vähenenud, varjutab meie üldiselt edukat kriminaalpoliitikat siiski kõrge korduvkuritegevusemäär. Meie nägemus on, et aastaks 2030 on nutika kriminaalpoliitika tulemusel Eesti ühiskond niivõrd turvaline, et kuritegude, eelkõige vägivallakuritegude, arv on võimalikult madal. See aga eeldab, et aitame inimesed korduvkuritegevusetsüklist välja. Seda ei saa me teha üksinda, vaid vajame head koostööd sotsiaal- ja haridussüsteemiga, näiteks selleks, et käsitleda sõltuvus- ja vaimse tervise teemat terviseküsimusena või ennetada noorte sattumist kuritegevuse nõiaringi haridussüsteemi kaasabil,“ märkis Aeg.

Ühtlasi on justiitsministri hinnangul oluliseks väljakutseks tulevikuriskidele kohane reageerimine ja tehnoloogia arenguga sammu pidamine. „Selleks, et kriminaalmenetlus oleks kiirelt muutuvates tingimustes tõepoolest tõhus, peavad meie õiguskaitsetöötajad olema pädevad ja toime tulema küberohtudega. Kriminaalmenetluse kiirendamiseks peame rohkem usaldama tehnoloogiat ja sellesse ka panustama, sest digimenetlusele on vaja üle minna kogu süüteomenetluseahelas. See aga eeldab mitte ainult tarkvaralisi arendusi ja tööprotsesside läbimõtlemist, vaid ka tehnoloogiateadmisi,“ ütles Aeg.

Justiitsministri sõnul on üheks karistuspoliitiliseks sihiks see, et tekiks suurem usaldus kogukondlike ehk alternatiivkaristuste vastu. „Loomulikult on kuritegusid, mille puhul on vangistus ainuõige karistus, ent nende õigusrikkumiste puhul, kus inimene saaks teo heastada selliselt, et sidemed kogukonnaga säiliks, tuleks alternatiivseid karistusi kasutada, olgu selleks üldkasulik töö, distsipliini nõudvates sotsiaal- või raviprogrammides osalemine,“ ütles Aeg. „Ühiskond ootab ka, et kohtunikud ja prokurörid põhjendaks karistusotsuseid avalikkusele rohkem. Seda me ka kriminaalpoliitika põhialustega taotleme.“

Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 on tegevusena valitsuse 100 päeva tööplaanis. Järgmise sammuna arutatakse põhialuseid valitsuses, kes esitab need riigikogule arutamiseks.