Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlmis ettevõttega Ernst & Young Baltic AS lepingu, mille eesmärk on analüüsida e-kviitungi olemasolevaid lahendusi ning pakkuda välja e-kviitungi teenuse mudel. Siht on aastaks 2025 digitaalsed kviitungid laialdaselt kasutusele võtta ja asendada paberil põhinevad ostutšekid.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul on paberivabad lahendused Eestis ammu olemas, kuid neid kasutatakse veel vähe. „Tänases digiühiskonnas ei ole ühtegi veenvat põhjust, mille pärast näiteks ostutšekid peaksid olema ilmtingimata paberil ja ei võiks selle asemel jõuda inimesteni digitaalselt. Hanke eesmärk on saada ülevaade täna turul olevatest e-kviitungi lahendustest ja pakkuda välja ettevõtjate jaoks parim teenuse toimimise mudel,“ rääkis Sutt.
Ernst & Young Baltic AS peab analüüsi käigus viima läbi infokorje ja kaasama aruteludesse nii juba praegu turul olevate lahenduste pakkujad kui ka valdkondlikud eksperdid.
E-kviitung on teenusena Eestis kasutusel alates 2014. aastast, kui Omniva ja Telia eestvedamisel algatati e-kviitungi projekt, millest on välja kasvanud täna paljudele tuttav Telia mTasku mobiilirakendus. Alexela Oil AS oli esimene ettevõte, kes hakkas Eestis 2017. aasta septembris väljastama universaalseid masinloetavaid e-kviitungeid ning käesoleva aasta kevadel tulid Telia ja Unifiedpost välja uue ühendlahendune mobiilse e-kviitungiga Pargi.ee rakenduses, kus ettevõtjal on võimalik e-kviitungid suunata otse oma raamatupidamissüsteemi.
Lisaks kliendimugavusele, muudab e-kviitung ostuprotsessi keskkonnasäästlikumaks, kuna praegu kasutatakse Eestis igal aastal ligi 400 miljonit paberkviitungit. „Kui meil on riigis kõik muu digitaalne, siis miks peaksid ostutšekid, garantiidokumendid või kasutusjuhendid olema paberil. E-kviitungiga tuleksid kõik vajalikud dokumendid elektroonselt kaasa inimese e-mailile või mobiilirakendusse ja liigse paberimajanduse vältimine hoiaks kokku nii aega ja ruumi kui ka loodust,“ selgitas Sutt.
Hankelepingu maksumus on 94 880 eur +KM ning töö viiakse läbi mitmes osas. Esimesi tulemusi on oodata juba sügisel, töö lõplikke tulemusi on oodata aasta lõpuks.
2020. aastal läbi viidud uuringu andmetel aitaks reaalajamajanduse lahenduste, sh e-kviitungi, kasutamine Eestis kokku hoida üle 14 miljoni töötunni ja 200 miljoni euro aastas. Ainuüksi e-kviitungite laialdane kasutuselevõtmine võib Eestis kokku hoida ligi 40 miljonit eurot aastas.
