Saaremaa sai kahe kultuurimälestise võrra rikkamaks
Kultuuriminister Tõnis Lukas nimetas kultuurimälestisteks Saaremaal Tammuna külas säilinud sajandivanuse kalapaatide randumispaiga ehk rannalautri ja Möldri külas asuva Simmu talu vesiveski. Lauter on endiselt kasutatav ning veski muudab ainulaadseks see, et omaaegne tuulik on ümber ehitatud vesiveskiks.
„Eestis on pisut üle 5000 ehitismälestise, millest ainult väike osa on seotud talu- või külaarhitektuuriga. Saaremaa rannalauter ja vesiveski rikastavad mälestiste nimekirja just kohaliku ajaloo vaatevinklist, näidates, milline oli sajanditagune eluolu ja rannikukultuur Saaremaal,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.
Rannalauter on mereäärne osaliselt vee alla jääv ehitis, mida pidi kalurid paate merre lasid ja välja tõstsid. Lautrid on Eesti rannikul olnud väga levinud, kuid praeguseks on enamik neist halvasti säilinud, neid on lõhkunud jää või ümber ehitatud muulideks või sadamateks. Kõige paremini ongi lautrid säilinud Saaremaa läänerannikul. Kaitse alla võetud lautrit võib ka edaspidi merele minekuks kasutada.
Simmu talu vesiveski on erandlik, kuna algne hollandi tuulik toodi 1932. aastal Saaremaale ja ehitati ümber vesiveskiks. Selline ümberehitus tuulikust vesiveskiks on Eestis teadaolevalt ainukordne. Veski erilisust on rõhutanud ka Rahvusvaheline Molinoloogia Selts. Saaremaa on olnud kõige tuulikuterohkem maakond Eestis – 19. sajandi lõpus oli Saaremaal üle 1200 tuuliku –, kuid vesiveskeid on olnud kümneid kordi vähem. Koos Simmu talu vesiveskiga on Saaremaal säilinud veel ainult kolm vesiveskit. Tähelepanuväärne on, et säilinud on ka Simmu talu veski sisseseade.
Rannalautri kultuurimälestiseks tunnistamise ettepaneku tegi Muinsuskaitseamet aruande „Saaremaa rannalautrite dokumenteerimine“ põhjal. Simmu talu vesiveski mälestiseks tunnistamist soovisid hoone omanik ja Tuulikute Meistrikoja eestvedajad ühises pöördumises 2018. aastal.
