Avaleht Eesti elu Seadusloomekeskkond Rahvakogu on viie päevaga saanud 430 ettepanekut
Seadusloomekeskkond Rahvakogu on viie päevaga saanud 430 ettepanekut

Seadusloomekeskkond Rahvakogu on viie päevaga saanud 430 ettepanekut

Esmaspäeval tegevust alustanud kodanikualgatuslik seadusloomekeskkond Rahvakogu oli reedeks saanud valimiste, parteide rahastamise, erakonnaseaduse ja kodanike kaasatuse senise süsteemi muutmiseks üle 430 ettepaneku.

Reedel kell 20.30 olid ennast tuvastanud internetikasutajad teinud valimissüsteemi muutmisele üle 212 ettepaneku ja kommentaari, parteide rahastamisele oli laekunud 93, kaasatusele 57, erakondade toimimisele 45 ja sundpolitiseerimisele 29 ettepanekut.

Ettepanekuid on teinud nii vabaühenduste esindajad, poliitikud kui ka tavakodanikud ja ettepanekuid on tehtud väga erinevaid.

Paljud ettepanekud puudutavad riigikogu liikmete palka ja pensioni, näiteks soovitatakse riigikogu liikme palk siduda miinimumpalgaga ja lõpetada riigikogu liikmetele eripensioni maksmine. Samuti on tehtud ettepanekuid lõpetada erakondade rahastamine riigieelarvest, aga ka kehtestada püsitoetus riigikogust välja jäänud erakondadele. Soovitatud on ka riigikogu liikme tagasikutsumise võimalust, kui selle poolt on andnud allkirja tuhat hääleõiguslikku inimest, samuti pannakse ette võtta lõpuks vastu riigikogu eetikakoodeks.

Valimiste osas on pakutud välja, et riigikokku peaksid saama rahvalt enim hääli saanud saadikud, samuti valimistel osalemise kohustuslikuks muutmist. Soovitatud on kehtestada riigikogu liikmetele minimaalse haridustaseme, näiteks magistrikraadi nõue. Ühe ettepaneku kohaselt võiks sama inimene kuuluda ka vaid kuni kahte järjestikusesse riigikogu koosseisu.

Rahvakogu veebikeskkond paikneb aadressil www. rahvakogu.ee ja selle tegemistega on võimalik kursis olla ka Rahvakogu Facebooki konto https://www.facebook.com/ Rahvakogu kaudu. Suurima toetusega ettepanekud esitatakse pärast avalikku arutelu riigikogule.

Rahvakogu on kõigile soovijatele avatud vabatahtlik ettevõtmine, millega ühisloome viisil valmistatakse ette muudatusettepanekuid valimisseaduste, erakonnaseaduse ja teiste demokraatia tulevikuga seotud küsimuste lahendamiseks Eestis. 31. jaanuarini saab ID-kaardi abil keskkonda ettepanekuid lisada ja neid kommenteerida. Rahvakogu tööga tutvumiseks end identifitseerida pole vaja.

Veebruaris töötavad esitatud ettepanekutega poliitikauuringute keskuse Praxis analüütikud, kes grupeerivad ettepanekud ja kommentaarid erinevateks võimalikeks stsenaariumiteks. Seejärel varustavad poliitikateadlased ja teised eksperdid need ettepanekud esmase mõjuanalüüsiga.

Märtsis toimub üks või mitu arutelupäeva, kus valitakse stsenaariumidest välja eelistatumad. Seejärel on president Toomas Hendrik Ilves lubanud esitada need arutamiseks riigikogule koos ettepanekuga muuta kehtivaid seaduseid.

Rahvakogu keskkond on liigendatud viieks teemaks: valimiste kord, parteide rahastamine, sundparteistamise peatamine, kodanike osalus poliitikas valimistevahelisel ajal, erakondade sisedemokraatia.

Rahvakogu töökeeleks on eesti keel, ent ettepanekuid ja kommentaare saab sisestada ka vene keeles. Need tõlgitakse hiljem analüütikute ja ekspertide töö hõlbustamiseks eesti keelde.

Rahvakogu tööd korraldavad Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu juhtimisel vabatahtlikena erinevad vabaühendused, näiteks poliitikauuringute keskus Praxis, vabaühenduste liit EMSL, e-Riigi Akadeemia, Avatud Eesti Fond, erakonnad ning IT- ja kommunikatsioonispetsialistid.

Kommentaarid