Sisekaitseakadeemia korraldas 1. ja 2. detsembril virtuaalselt konverentsi „30 aastat turvalist vabadust’’, kus oma ala tippeksperdid Eestist ja naaberriikidest heitsid pilgu Eesti turvalisust mõjutanud muutustele maailma julgeolekupildis.
Konverentsi esimene päev oli ettekannete päralt, mille käigus arutleti turvalisuse tuleviku ja mineviku üle. Hinnati väikeriigi rolli maailma turvalisuses ning vahetati mõtteid Euroopa julgeoleku kujunemisest.
Konverentsi avas tervituskõnega president Kersti Kaljulaid, kes seejärel pidas kahekõne sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koortiga.
Kersti Kaljulaid tõdes, et riik peab olema inimese jaoks olemas. „Meie areng on olnud väga kiire ja kogu sisejulgeolekusüsteemi areng on selle muu kiire edenemise orgaaniline osa. See maailm on samamoodi tundmatuseni muutunud nagu Tallinna kesklinn, aga muidugi ei paista need muutused võib-olla tavainimesele nii palju kätte kui asjaosalistele. Ja kas peakski – riik peab olema inimese jaoks oma kõigis aspektides olemas, mitte pidevalt nähtav. Olemas siis, kui inimesel on seda vaja,“ sõnas Kaljulaid.
Sisekaitseakadeemia rektor Marek Link märkis oma kõnes, et 1. detsember on märgiline päev. „Täna tähistab Eesti Vabariik sisejulgeoleku päeva, mil peetakse meeles politseinikke, päästjaid, kaitseväelasi ja kõiki neid, kes on pühendunud Eesti riigi ja selle elanike kaitsele. Tean, et meid on kuulamas ja vaatamas ka palju akadeemia vilistlasi – aitäh panuse eest siseturvalisusesse,’’ sõnas rektor.
Milline on olnud Euroopa julgeoleku ja turvalisuse kujunemine viimasel 30 aastal, millise tee on läbi käinud Eesti sisejulgeolek, kus oleme täna ja mida on võimalik sellest arengust õppida neil riikidel, kes on oma sisejulgeolekut alles üles ehitamas – nendele küsimustele otsisid vastuseid oma valdkonna tipptegijad, sealhulgas Kersti Kaljulaid, Martin Herem, Arnold Sinisalu, Bill Moschella, Luukas Kristjan Ilves, Rait Roosve ja Jaanika Merilo.
Konverentsi teine päev oli pühendatud töötubadele. Päeva esimene töötuba kandis nime „The Sky’s the Limit: mehitamata õhusõidukite rakendamise tulevik ja võimalused siseturvalisuses.” Töötoas keskenduti siseturvalisuse tagamise tulevikule ning arutleti, missuguseid võimalusi saab pakkuda mehitamata õhusõidukite, iseäranis droonide integreerimisest juba toimivatesse töövoogudesse.
Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti korraldatud töötuba „Valmisolek rändekriisideks“ keskendus rändekriisidega toimetuleku võimekusele. Töötoa eesmärk oli arutleda selle üle, milline on Eesti ja lähiriikide säilenõtkus rändekriisi olukorras.
Sisekaitseakadeemia rektori juhitud töötuba kandis nime „Õiguse ja õiguskaitse tulevik, järgmise põlvkonna haritud ametnikud“. Töötoas tutvustasid oma nägemust ja tulevikuvisioone Sisekaitseakadeemia kadetid ja Erasmuse vahetusprogrammis õppivad tudengid.
