Avaleht Poliitika SISEMINISTRI 100 PÄEVA I Kristian Jaani annab ülevaate tehtust
SISEMINISTRI 100 PÄEVA I Kristian Jaani annab ülevaate tehtust

SISEMINISTRI 100 PÄEVA I Kristian Jaani annab ülevaate tehtust

Siseminister Kristian Jaani 100 päeva plaanis olnud ülesannete täitmise tulemusel muudetakse kriisideks valmistumine terviklikuks, suurendatakse ministeeriumitevahelist koostööd mereseiresüsteemi radarite uuendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ning tugevdatakse omavalitsuste ja politsei partnerlust. Lisaks sai valitsus siseministrilt ülevaate piiriehitusest ning riigikogu õiguskomisjonile esitleti siseturvalisuse arengukava.

„Selleks, et oleksime erinevateks kriisideks paremini valmis, ühendatakse tsiviil- ja riigikaitselisteks kriisideks valmistumine tervikuks. Valmistumist hakkab eelnõu kohaselt juulist alates ühtsetest põhimõtetest lähtuvalt koordineerima riigikantselei. Samas juhib iga asutus oma vastutusel olevate kriiside lahendamist jätkuvalt ise. Sellega muutub kriisideks valmisolek riigis tõhusamaks ja ühtlasemaks,“ selgitas siseminister. Kriisideks valmistumise koordineerimisega seotud muudatusi sisaldava hädaolukorra seaduse eelnõu kiideti valitsuses heaks 11. märtsil. Seadus ootab praegu riigikogus teist lugemist.

25. märtsil esitles siseminister valitsuse kabineti-istungil analüüsi ja ettepanekuid mereseiresüsteemi radarite uuendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. „Varsti 20-aastaseks saavad mereseireseadmed vajavad uuendamist, et süsteem toimiks tõrgeteta. Mereseiresüsteemi – radarite, kaamerate jmt – peamiseks eesmärgiks on laevaliikluse korraldamine, veesõidukite avastamine ja ohutuse tagamine Eesti merealal. Mereseiresüsteemi haldab politsei- ja piirivalveamet, kuid andmeid kasutavad erinevas mahus ja erinevatel eesmärkidel ka transpordiamet, kaitsevägi, keskkonnaamet, maksu- ja tolliamet, muinsuskaitseamet, julgeoleku- ja teadusasutused ning rahvusvahelised partnerid. Seetõttu on siin valdkonnas väga oluline asutustevaheline koostöö. Eesti merealal peab inimestele olema alati tagatud kiire abi ning võimalikud keskkonnaõnnetuste ohud peavad olema maandatud,“ märkis Jaani.

27. aprilli kabineti-istungil tutvustas siseminister võimalusi, kuidas edendada PPA ja kohalike omavalitsuste koostööd. „Esitlesin ettepanekuid, mille eesmärgiks on tugevdada omavalitsuste ja politsei partnerlust. Eesmärk on, et probleemid lahendataks inimesele võimalikult lähedasel tasandil,“ rääkis Kristian Jaani.

Idapiiri väljaehitamisest tegi siseminister valitsuskabinetis ülevaate 18. märtsil: „Idapiiri rajamine kulgeb plaanide kohaselt. Praegu käib piiriehitus 23,5-kilomeetrisel lõigul vastavalt graafikule. Teise etapi hange on PPA-l lõppenud ning tehakse ettevalmistusi hanke võitjaga lepingu sõlmimiseks järgmise, ligi 40-kilomeetrise lõigu ehituseks. Eesmärk on endine – maismaapiiri taristu on väljaehitatud 2026. aastaks.“

Riigikogu õiguskomisjonis esitles siseminister 23. veebruaril siseturvalisuse arengukava aastateks 2020-2030. „Riigikogu täiskogus vaatame arengukavale otsa 12. mail, kus ootan sel teemal elavat arutelu. Järgnevaks kümneks aastaks on arengukava ülioluline teejuht, kuidas hoida Eestit jätkuvalt turvalise ja kaitstuna,“ sõnas Jaani.

Peale riigikogus arengukava arutamist on valitsusel võimalik seda vajadusel muuta ja seejärel heaks kiita. Arengukava eelnõu on olnud kooskõlastamiseks ja avalikuks konsultatsiooniks. Arengukava koostamiseks toimus viimaste aastate jooksul palju arutelusid erinevate ministeeriumide ja teiste organisatsioonidega kõigis maakondades. Arengukava on jätkuks siseturvalisuse arengukavale aastatel 2015–2020.

Siseministril oli 100 päeva plaanis viis ülesannet.