STENOGRAMM I Vabariigi Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 19. märts 2020

Vabariigi Valitsuse erakorralisel pressikonverentsil osalesid ning ajakirjanike küsimustele vastasid Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu, sotsiaalminister Tanel Kiik ja rahandusminister Martin Helme.

Heade uudiste portaal avaldab stenogrammi muutmata kujul ja täismahus.

Juhataja Urmas Seaver

Head ajakirjanikud! Head vaatajad ja kuulajad! Alustame valitsuse pressikonverentsi. Teie ees on täna peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, välisminister Urmas Reinsalu, sotsiaalminister Tanel Kiik ja rahandusminister Martin Helme. Esmalt annan sõna peaminister Jüri Ratasele. Palun!

Jüri Ratas
Aitäh! Austatud ajakirjanikud! Head Eesti inimesed!

Ma alustan kõigepealt väga suure tänuga – tänuga, et te võtate seda mõistvalt, neid erimeetmeid ja seda, et ühiskonna igapäevane elu on ju tugevasti häiritud.

Ma tahan siin selles otse-eetris ka südamest tänada Eesti ajakirjandust, Eesti ajakirjanikke, kes on tõesti teinud väga head tööd informeerimisel.

Võib-olla see üks nõrkushetk, kui ma täna hommikul vaatasin Postimehe „Reporteri“ videot sealt Romantika pardalt, see puudutas küll hinge väga.

Nüüd koroonaviirusest tingitud eriolukord Eesti jätkub. Me kõik peame endiselt vältima tarbetuid lähikontakte teiste inimestega ning järgima hügieenireegleid, et hoida nii enda kui ka oma lähedaste ja tuttavate tervist.

Samas on meie hulgas palju inimesi, kellel pole võimalik kodus püsida, sest nad on oma töö tõttu viirusevastase võitluse eesliinil. Nad on teenistuses, et meid hoida, seepärast püsime võimaluse korral kodus, et omakorda neid hoida.

Ütlen aitäh ja tänan südamest kõiki tervishoiutöötajaid, politsei- ja piirivalveametnikke, haridustöötajaid lasteaedades ja koolides, müüjaid ja klienditeenindajaid, sotsiaaltöötajaid, maksu- ja tolliameti ametnikke, häirekeskuse ja infoliini töötajaid, ajakirjanikke ja meediatöötajaid, riigi ja kohalike omavalitsuse töötajaid, riigikogu, loomulikult valitsuse liikmeid ning kõiki teisi, kelle töö on praegu tavapärasest teistsugusem, lihtsalt öeldes pingelisem.

Eestlaste koju toomine. Tänasin täna liidukantsler Angela Merkelit, et Saksamaa toel saime kiiresti sisse seada laevaliini Saksamaa Sassnitzi ja Paldiski vahel. Ütlen siin teie ees veel kord aitäh välisminister Urmas Reinsalule selle väga kiire tegutsemise eest!

Lisaks eestlaste kojutoomisele eile Riia kaudu aitab laevaliin tagada kaupade vaba liikumist. Nagu te teate, otsustasime selle ära eilsel hommikul, et nüüd kuu aja jooksul laevaliin tööle hakkab. See on seotud sellega, et Poola piirijärjekorrad ja see olukord seal on tugevasti häiritud.

Järgnevalt majandusmeetmete pakett. Tahan siin ette öelda suur tänu rahandusminister Martin Helmele ja kogu valitsusele. Eesti planeeritud meetmete esimene pakett kokku on kaks miljardit eurot, mis moodustab ligi 7% meie SKT-st. Meetmete eesmärk on leevendada kriisi kõige keerulisemat algfaasi, aidata ettevõtjaid, aidata meie töötajaid, tagada töösuhted, tagada seda, et pankrotistumisi oleks võimalikult vähe ning tagada majanduse toimimine ja taas kasvule pööramine.

Rahandusminister sai ülesande täna alustada lisaeelarve koostamist ja tuua see hiljemalt 19. aprilli seisuga valitsuskabinetti arutamiseks ja otsustamiseks. Seejärel asub oma tööd tegema riigikogu.

Majandusmeetmete pakett sisaldab: kõigepealt, laenukäendust juba väljastatud pangalaenudele tagasimaksegraafikute leevendamiseks läbi KredExi summas üks miljard eurot; käibelaen läbi KredExi summas 500 miljonit eurot; investeerimislaen läbi KredExi summas 50 miljonit eurot; tööturutoetusmeede läbi töötukassa summas 250 miljonit eurot.

Kasutan siin võimalust öelda aitäh tööandjatele, ametiühingutele, sotsiaalminister Tanel Kiigele ja loomulikult ka rahandusministeeriumi kantslerile, kes eile ja viimased kaks päeva tegid väga pingelist tööd, et leida konsensus. Ja see on hästi oluline, et leida konsensus töötukassa nõukogus.

Haiguspäevade hüvitamine riigi poolt esimesest kolmanda päevani kõikide haiguslehtede osas perioodil 2020 märts, aprill ja mai.
Maaettevõtete toetamine läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse, see on siis käendus 50 miljonit, käibelaen 100 miljonit ja maakapital 50 miljonit.

FIE-de puhul sotsiaalmaksu teise kvartali avansilise makse ärajätmine, pensioni teise samba sissemaksete ajutine peatamine sarnaselt 2009. aastaga.

Ära jäetud ürituste otseste kulude osaline kompenseerimine riigi poolt, see puudutab siis eeskätt kultuuri- ja spordiüritusi ning see puudutab perioodi märts – aprill 2020. Konkreetsed meetmed lepivad kokku kultuuriminister ja rahandusminister oma ministeeriumitega.

Nüüd riigi toetused töötajatele. Töötukassa nõukogu saavutas eile hilisõhtul kokkuleppe, et toetada Eesti inimesi ja ettevõtteid koroonaviirusest tingitud majanduslike raskuste tõttu. Täna andis sellele toetuse valitsuskabinet oma nõupidamisel. Toetus on suunatud reaalselt raskustesse sattunud ettevõtetele ja eeskätt nende töötajatele.

Toetusmeetmete maht, nagu eelnevalt sai öeldud, on 250 miljonit eurot, mida saab iga kvalifitseeruv ettevõte kasutada kahe kuu jooksul perioodil märts – mai.

Toetus makstakse välja iga toetust vajava töötaja kohta kuni 1000 eurot, üldjuhul 70% brutopalgast, millele lisandub ettevõtte poolt vähemalt 150 eurot pluss sotsiaalmaks. Ettevõte võib rohkem maksta, kui soovib.

Toetust saavad tööandjad, kes vastavad kahele kriteeriumile kolmest ja nendeks on: esiteks, kelle käive või tulu on langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga; teiseks, kellel pole tööd anda vähemalt 30%-le inimestest COVID-19 koroonaviiruse leviku tagajärjel; ja kolmandaks, kes on vähendanud vähemalt 30%-l töötajatest palka 30% võrra.

Toetust makstakse ainult nende töötajate eest, kelle ettevõttel pole tööd anda või kelle töötasu on juba töökoormuse languse tõttu vähenenud.

Kolmas teema: testimine ühiskonnas. Riik on otsustanud suurendada koroonaviiruse testimise tegemist kolm korda. Kui seni suutsime teha üle 300 testi päevas, siis suurendame võimekust 1000 testini päevas. Tänaseni said koroonaviiruse teste teha inimesed, kelle haigestumise risk on kõrgeim. Nüüd lisanduvad neile sümptomitega haiged. Mõlemal juhul testimise eelduseks jääb arsti otsus, nn saatekiri.

Koostöös erasektoriga algab siis sõidukis testimine seitsmes kohas üle Eestimaa ja kaheksas kohas alustavad tööd mobiilsed brigaadid. Ajutised testimiskohad hakkavad sel nädalal tööle seitsmes linnas: kaks Tallinnas, üks Kohtla-Järvel, Narvas, Kuressaares, Tartus, Pärnus ja Viljandis. Isikukaitsevahendite koordineerimise väljaspool tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda võttis enda peale riigihalduse minister Jaak Aab.

Nüüd testimisest natukene täpsemalt. Täna alustab kell kaks Tallinnas, reedel teine koht Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Kuressaares, Paides kolm mobiilset brigaadi. Laupäeval ja pühapäeval alustatakse testimist Tartus, pluss mobiilsed brigaadid, Pärnu pluss mobiilsed brigaadid, Narva pluss mobiilsed brigaadid.

Nüüd ma tahan neljandaks öelda seda, mis puudutab kõiki, kes on seotud töö pendelrändega. Andsin eile korralduse, millega saavad inimesed, kes elavad alaliselt Eestis, käia ka eriolukorras tööl Soomes. Uue korraldusega saavad rahvastikuregistri andmetel Eestis elavad, kuid Soomes töötavad inimesed saabuda Eestisse ilma 14 päevase karantiininõudeta, kui neil ei esine haigussümptomeid. Eesti ja Soome vahet saab käia ilma karantiininõudeta üks kord seitsme päeva jooksul.

Täna oli istungil kokku 13 punkti, mille me heaks kiitsime. Kindlasti on oluline punkt perearstide suur palgatõus maakohtades väljaspool Tallinna ja Tartut ning nendega piirnevaid valdasid töötavatele perearstidele hakatakse senise 196 euro asemel maksma igakuist lisatasu 823 eurot. Lähimast haiglast enam kui 40 km kaugusel või saarel töötavale perearstile hakatakse maksma igakuist lisatasu senise 563 euro asemel 1646 eurot. Aitäh!

Juhataja

Siseminister Mart Helme, palun!

Mart Helme

Jah, aitäh! Peaminister mitu punkti juba mainis ära, aga kui ta rääkis tööjõu liikumisest, eestlaste, Kalevipoegade liikumisest Eesti ja Soome vahet, siis siin on loomulikult meil ju keeruline olukord olnud, sest me ühelt poolt tahame karantiini, aga teiselt poolt me saame aru, et me ei ole huvitatud, et inimesed peavad olema nipsust raske valiku ees, kas jäädagi Soome, kas viia oma perekonnad järele, tulla Eestisse, tuua oma perekonnad järele. See on väga keeruline olukord.

Me monitoorime seda jätkuvalt ja hetkeotsus on niisugune, aga need otsused võivad ka muutuda, kui olud seda nõuavad, ma tahan rõhutada. Me ei tea, kui pikalt, missuguste arengutega on praegune kriisiolukord.

Valitsus koguneb iga päev, kriisikomisjon koguneb iga päev ja me jälgime kogu aeg olukorda. Ja muutused tulevad vastavalt sellele, kas on neid vaja ellu viia. Me ei taha tekitada mingeid liigseid piiranguid, aga meie esmane mure on loomulikult viiruse leviku peatamine.

Nüüd veel. Me oleme riik, millel on ka muid naabreid peale Soome. Ja üks meie naaber on lõunas, see on Läti. Meil on tekkinud taotlusi Lõuna-Eesti ettevõtjate poolt, kes samuti kasutavad tööjõudu Lätist. Me võtsime vastu otsuse taotluste alusel vaadata läbi ka võimaluse korral Lätist Eestisse käivate tööliste siia tööle tulemise võimalused. Veel kord rõhutan, see on taotluste alusel, see ei ole automaatne, see on vastavalt sellele, kas tõepoolest on …

Eestis on praegu natuke üle 3000 registris oleva töötaja, kes käivad Eestis tööl Lätist. Kui palju neid tegelikkuses käib, on raske öelda. Selge on see, et mõningates Lõuna-Eesti omavalitsustes on ettevõtteid, kus on töötajaid, kes käivad Lätist sadades kokku. Selle teemaga me tegeleme.

Jällegi, me oleme kahvlis, sest ühelt poolt me tahame karantiini ja haiguse levikut piirata, teiselt poolt me ei saa lubada seda, et majandus seisma jääb, sest kui te nüüd vaatate ka neid numbreid – rahandusminister toob neid juurde ja sotsiaalminister toob neid veel juurde –, kui palju meil need erimeetmed kõik maksma lähevad, siis on päevselge, et neile peab olema ka majanduslik kate. Majanduslik kate ei teki ilma selleta, et firmad töötavad ja seetõttu me oleme niisuguses väga keerulises olukorras.

Ja ka Läti suuna puhul tahan ma rõhutada seda, et me jälgime olukorda jooksvalt ja teeme otsuseid jooksvalt, selleks meil ongi kriisikomisjon, mida juhib peaminister.

Nüüd veel. Mõnede eksalteeritud hüüatuste järel, mis meedias ilmuvad, jääb mulje, et Eesti on Ukraina oblast – ilma selleta, et meil Ukrainast inimesed siia tööle pääseksid, Eesti lõpetab majanduslikult eksistentsi.

Esiteks, ei vasta see muidugi tõele. Teiseks, ka siin me oleme võtnud vastu operatiivselt otsuseid ja otsused on järgmised. Välismaalased, kes olid 17. märtsi seisuga Eestis – siis hakkasid kehtima meil piirangud, saabumise piirangud – ja kelle töötamine on Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud, saavad siin töötamist jätkata. Kedagi ei saadeta välja. Kes on sees, on sees, aga väljastpoolt juurde ei saa.

Väljastpoolt juurde ei saa, sest vastasel korral on kogu selle karantiini kehtestamine lihtsalt üks õukondlik mäng, sellel ei ole mingit mõtet. Ja sellest peavad ka tööandjad aru saama. Nad peavad olema sama paindlikud, operatiivsed ja otsustusvõimelised, nagu on valitsus.
Valitsusel ei ole kerge neid otsuseid langetada, aga me neid langetame. Täpselt sama käib ka firmade juhtimise kohta. Ka firmade juhtkonnad, olgu nad ehitajad, olgu nad põllumajandusfirmad, mis iganes, peavad olema selles olukorras paindlikud, kohanema ja leidma teisi võimalusi.

Teistmoodi, kui kollektiivselt ja ühiselt me sellest kriisist välja ei tule. Näidata näpuga valitsuse peale, et te olete süüdi selles, et mul ei ole töölist, on kõige rumalam ja lühinägelikum, ehkki kõige lihtsam moodus.

Nüüd edasi. Praegu valmistame ette võimalust, et Eestis seaduslikult viibivad välismaalased, kelle lühiajalise töötamise aeg on peagi läbisaamas, saaksid oma töötamisaega siin pikendada. See tähendab, et inimesed, kes on Eestis, saaksid oma töötamisaega siin pikendada. Veel kord: kes on sees, on sees. Kes on väljas, on väljas.

Nendega, kes on sees, me tegeleme. Me tahame anda neile võimaluse siin töötamist jätkata. Need, kes on väljas, neil ei ole lootustki praegu karantiini olukorras siia tulla. Igasugused senised lootused need ettevõtjad matku maha, veel kord ütlen. Vastasel korral me mängime karantiini ja satume pikemas perspektiivis veel sügavamasse kriisi, mis lööb meid ka majanduslikult veel valusamalt. Seetõttu raskete otsuste langetamise koht, aga me neid otsuseid langetame.

Ja loomulikult on üks eeldus: tööandja peaks soovima, et need töötajad siin töötaksid, peab seda soovi ka ametlikult ilmutama, vastasel korral riik ei saa midagi teha.

On täiesti selge muidugi ka see, et praegu kriisiolukorras paljastuvad ajapikku kõik need mustad skeemid, kõik need mustalt Eestisse toodud töötajad. Meil on juba olnud kaebusi, et inimesed tahavad Ukrainasse tagasi minna, aga ütlevad, et mul ei ole raha. Minu küsimus on, kuidas sul raha ei ole, kui sa siin töötasid. No kus see raha kadus siis? Maha jõi või? Ka võimalik muidugi. Aga kus see raha kadus, kui sa siin töötasid?

Ma teen siit ainult ühe järelduse: raha on, kas ära saadetud juba Ukrainasse või seda raha ei olegi kätte saadud, võib-olla. Me tegeleme ka niisuguste asjadega. Kõik need mustad skeemid tulevad ajapikku praegu välja. Ja sellega peavad samuti need ettevõtjad, kes on niimoodi käitunud, arvestama.

No mulle meenub kõige selle juures üks nõukogudeaegne anekdoot, kui Gorbatšov inspekteerib ühte mingit tehast ja küsib, kuidas te siis nüüd siin töötajad rahul olete? Töötaja vastab talle: „Ei noh, mis seal ikka. Teie teesklete, et maksate meile palka, meie teeskleme, et teeme tööd.“ No niisugust olukorda ei saa olla meil Eestis praegu.

Ja kui keegi räägib, et eestlane ei taha tööd teha ja ei viitsi tööd teha, siis seesama eestlane Soomes tahab ja viitsib tööd teha, sest seal ei teeselda, et talle makstakse palka. Ka niisugused küsimused on ikkagi päevakorral. Ja tahaks ka ettevõtjate poolt mitte süüdistavat, vaid mõistvat ja kaasatöötavat suhtumist.

Nii. Mis veel? Siseministeerium tegeleb aktiivselt sellega, et olukord Eestis oleks kontrolli all mitte üksnes koroonaviirusega seoses, vaid ka kõikides muudes valdkondades. Me võime raporteerida tänase hommikuse seisuga, et igasugused registreeritud intsidenditeated nii päästevaldkonnas kui ka politseivaldkonnas on oluliselt kahanenud. See on kindel märk sellest, et inimesed väga suurel määral püsivad kodus.

Ja vähemalt siiani see kriisiaeg ja karantiiniolukord ei ole ka tekitanud sellist meeleheitlikku ellujäämise vajadust kellelgi, et hakatakse röövima, varastama, sisse murdma ja muud niisugust kuritegevust harrastama, mis kriiside ajal võib olla teinekord täiesti epideemiline.
Praegu midagi seesugust ei ole. Ma usun, et valitsuse otsused, mida me oleme siin pikkade tööpäevade jooksul langetanud, ja kõik need meetmed aitavad ära hoida niisuguseid olukordi, kus inimesed on sundseisus, et peavad minema elus püsimiseks kuritegevuse teele, ja et neid olukordi ka ei teki.

Veel tahan öelda seda, et me oleme teinud – räägin siinkohal Maaeluministeeriumi ja ministri eest – ka täieliku toiduauditi. Ja me võime öelda, et Eestis ei ole mingit muret toiduainetega, seda isegi juhul, kui meil tekib tarneraskusi teatud produktidega.

Jah, tõepoolest, Eesti, näiteks köögiviljade osas, varustab ennast kõiges 45% ulatuses, aga selle-eest kalatoodete osas varustame ennast 500% ulatuses üle selle, mida me tarbime. Muude toiduainete osas, nagu liha, kana, piimatooted mingit probleemi ei ole.

Nii et palun, kommunikeerida seda ajakirjanikel, et meil ei ole vaja muretseda sellepärast, et meil toiduained saavad otsa. Eesti suudab ennast toiduainetega varustada ilma igasuguste probleemideta. Meil ei tule võiladude lahtimurdmisi ja talongisüsteemi. Selleks peab juhtuma midagi veel hirmsamat, kui siiani on juhtunud, aga ma ei näe, et midagi nii hirmsat ka juhtuks.

Nii et ühiskonda rahustame: kõht kellelgi tühjaks ei jää. Ja valitsus oma majandusmeetmetega püüab hea seista ka selle eest, et inimestel oleks olemas rahakopikas, millega seda toitu ja tarbeaineid osta. Aitäh veel kord!

Juhataja

Välisminister Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu

Nii. Aitäh! Mis siin muud öelda kui kõigile: pea püsti! Kahtlemata see kriis on praegu kaasaegse inimkonna ajaloos pärast teist maailmasõda pretsedenditu.

Olen täiesti nõus Saksa kantsleri diagnoosiga. Nüüd, mis on oluline selle 2 miljardi paketi osas, mille seisukoha valitsus täna langetas, siis me kindlasti võime arutada, kas ühe või teise meetme, need erinevad tahud olid kõige ratsionaalsemad. Rahuaja tingimustes oleksime saanud seda väga põhjalikult analüüsida, uuringuid teha.

Kuid tänase päeva seisuga on selge: tuleb otsustada. Otsustamatus, meie majanduse tugevdamise mõttes, inimeste toetamise mõttes, on kõige kehvem, järelikult see oli tähtis.

Nüüd, teiseks, mis puudutab üldist olukorda Eesti inimeste naasmisel, siis need piirangud, mida riigid on kehtestanud, me peame arvestama, et neid piiranguid pikendatakse. Me peame arvestama sellega, et need väljaöeldud reisikeelud, võivad osutuda oluliselt pikemaks.

Me praegu oleme, Välisministeerium on kokku tänase päeva seisuga 6178 korda inimesi telefoni teel teenindanud, sinna tulevad meilid juurde.

Praegune seis, mis puudutab seda pendelrännet Soome, et see oleks selge. Need inimesed, Eesti kodanikud, kes on Soome elamisõigusega ehk siis Maahanmuuttovirasto’s on neil elamisõigus registreeritud, need inimesed saavad minna Soome ja töötada. Aga kui nad nüüd täna on Eestis ja lähevad Soome, siis nad peavad jääma kaheks nädalaks karantiini. Karantiin ei kehti nendele Eesti inimestele, kes käivad kord nädalas kodus ning nende puhul piiril küsitakse neilt – eeldus on, et neil on tööleping Soomes ja seda võidakse neilt küsida, nii on Soome piirivalve öelnud – tõendust selle kohta, et neil on tööleping.

Nüüd olukord, mis puudutab Leedu-Poola piiri, kaupade ülevedu, see on praeguse seisuga oluliselt paranenud, ummikud on oluliselt vähenenud. Ja siin ma tahan erilise tänu öelda politseikindral Tarmo Kohvile, kes on praegu Poolas. Meie suursaadiku kinnitusel oli just nimelt tema otsustav tegutsemine, nagu Poola piirivalve välisosakonna ülem ütles, mis aitas seda asja lahendada.

Nimelt, meie soovitasime Poolal võtta välja rekajuhtidel see nõue nende tervisedeklaratsioonidest. See oli tegelikult, me nägime seda ka Eestis teisipäeval, kus hakkas see kuhjuma, teisipäeva õhtul, ja me võtsime selle ise ka maha. Sest tervislikus tähenduses, kui neil on niikuinii lubatud liikuda, siis see nii suurt tähtsust ei oma.

Kuid teine tõsine probleem on siiski Saksa-Poola piiril, seal on järjekorrad pikenenud. Tänahommikuse seisuga meie Saksa saadik ütles, et see on ühes punktis juba 70 kilomeetrit, suurusjärk 10 000 ühikut. See on väga murettekitav, mis puudutab kaupu, mis puudutab majandust, aga sellel on ka julgeolekuline mõõde – ei liigu ka sõjaline varustus, kui ei ole või kui teed on blokeeritud.

Seetõttu meie saadik on tõstatanud selle teema NATO nõukogus. Meie suursaadik eile õhtul informeeris ka Valget Maja sellest olukorrast. Ühesõnaga, julgeolekulises mõttes peavad need piirid-trassid saama avatuks.

Teine teema puudutab nüüd evakuatsioone. Meil on koostöövõrgustik Põhjala-Balti riikidega, mille me panime ette esmaspäeval. Ma rääkisin eile õhtul Hispaania välisministriga. Meie huvi on tekitada üle-euroopaline koostööraam, kus on tegelikult võimalik evakuatsioonireiside osas koostööd teha Euroopa riikidel. Kui oma kodanikest jääb kohti vabaks nendel lennukitel, siis oleks võimalik ka teiste Euroopa Liidu riikide kodanikel sinna asuda.

Ja mul on hea meel, et peaminister kõneles täna hommikul või oli infovahetuses Saksamaa liidukantsleriga, kes lubas ka koostööd Saksa Liitvabariigi välisministeeriumi ja Eesti välisministeeriumi vahel, sest Saksamaa alustab täna siis globaalset evakuatsioonioperatsiooni.
Reisilend peaks täna naasma Tenerifelt. Me arutasime seda eile õhtul majandusministriga. Kuna oli oht, et see lend jääb ära, sest ainult osa lennukist oli täitunud, siis me otsustasime, et riik toetab seda rahaliselt, et 600 eurot on inimeste omapiletihind selle reisi puhul.

Nüüd negatiivsematest uudistest see, et Turkish Airlines on teatanud meile tänahommikuse seisuga, et lõpetab lennud.
Täna hommikul tekkis tõsine kriis sellega, et Finnair oli sisestanud rahvusvahelisse lennuohutuse võrgustikku andmed, otsekui Soome pääsevad ainult Soome kodanikud. See on eksitav informatsioon. Ja ma olin ühenduses Soome välisministriga, ta lubas, et Soome transpordiministeerium otsekohe selle kõrvaldab. Nii et praeguse seisuga meie seisukoht on, et Finnairi lendudele on võimalik minna. Soome kinnitusel nad on selle ära muutnud. See rahvusvaheline reisiohutuse süsteem ei blokeeri kolmandate riikide kodanikke, kes soovivad Finnairi kaudu naasta.

Veel kord rõhutan üle, et Soomega on meil selge ühemõtteline liin. Nii nagu Eesti lubab kodumaale naasmise transiiti Soome kodanikele täies ulatuses, lubab seda ka Soome. Nii et kui inimene tuleb ka maha Finnairi lennuga Helsingis Vantaa lennujaamas, siis temalt mingit eritõendit ei küsita, tal on võimalik liikuda sadamasse.

Mul on juttu olnud Finnairi direktoriga ka selles küsimuses, mis puudutab Soome otsust Finnairi lennud Tallinn-Helsingi vahel lõpetada. Olen rääkinud ka välisministriga. Põhimõtteliselt on siin veel ka arengud positiivsed. Kui meil on näha seda tegelikku reaalset lennukoormust, mis võib tekkida, siis on võimalik ka mõelda sellele, et lähemas tulevikus neid lende taastada. See kindlasti on meie inimeste naasmise huvides.

Nüüd see, mis puudutab praegust olukorda, siis ma kordan üle, et avatud lennud on Berliini Ryanairi kaudu, Edinburgh’i Ryanairi kaudu, Frankfurti kaks korda päevas. Hispaaniast Málagast teeb Nordica erilennu, paluks siis registreerida Nordica kodulehel. Kopenhaagen – siin on positiivne uudis: SAS on lennud oma süsteemi tagasi pannud. Londonist praeguse seisuga meie andmetel Ryanair ja EasyJet tegutsevad. Maltaga on regulaarlendude lõpetamine 21. märtsil. Minsk toimib. Moskva on tänase päeva seisuga ära kukkunud. Ja Stockholmi puhul on värske informatsioon kell 11.45: SAS on oma lennud uuesti süsteemi tagasi pannud. LOT on 28. märtsi lennu katkestanud. Esimene võimalik lend praeguse informatsiooni alusel on 29. märtsil. Nii et see on praegune asjade seis.

Ma rõhutan veel kord, et meie soov on see, et me üle gloobuse olevad eestlased toimetame Euroopa suunal. Ja siis Euroopa suunal on võimalik otsida juba erinevaid lahendusi nende tagasi toimetamiseks. Aitäh!

Juhataja

Sotsiaalminister Tanel Kiik, palun!

Tanel Kiik

Tervist! Täna oli väga konstruktiivne valitsuse istung ja kabinetinõupidamine. Ühest küljest, tõesti, nagu peaminister rääkis, oleme läinud koroonaviiruse testide laiendamise teed, olgugi et Eestis on juba täna tehtud tegelikult rohkem teiste, kui väga mitmes lähiriigis, nii summana kui ka tegelikult elanikkonna arvestuses, aga me oleme otsustanud minna seda teed, nagu ka Maailma Terviseorganisatsioon on soovitanud, et kui ikkagi inimestel on sümptomid, on põhjendatud kahtlus ja meditsiiniekspertiis hindab, et see test on vajalik, antud juhul on siis perearst selleks otsustajaks, kes vajaduse korral inimese suunab koroonaviiruse testi tegema, on ta siis sellesse sõidukisse pakutavasse teenusesse või vajaduse korral tuleb talle koju vastav brigaad.

Ja see, et me teeme koostööd erasektoriga, ma arvan, on siin hästi mõistlik. Ma ütleksin, et isegi antud olukorras on, vaata, et ainumõeldav. Ehk haiglavõrgu haiglad peavad tegelema ja keskenduma igapäevase ravi tööle. Perearstide kohustuste loetelu on äärmiselt pikk, kõikvõimalike tervisemuredega pöördutakse nende poole, olgu pereliikmed, lapsed või eakamad inimesed, samuti on see haiguslehtede avamine, hoolduslehtede küsimused.

Ehk loomulikult tuleb ühest küljest pakkuda inimestele koroonaviiruse testi tegemise võimalust, aga teisest küljest me ei saa suunata kahtlusega inimesi kõiki tavapärasesse meditsiinisüsteemi, olukorras, kus see on niigi ülekoormatud hetkeseisuga erinevate patsientide teenindamisest. Erasektori kaasamine annabki võimaluse teha kahte asja korraga ehk mitte vähendada tervishoiu ressurssi, mida on vaja igapäevaseks ravitööks, ja samal ajal laiendada testide arvu, mis vastab Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustele ja vastab ka Eesti elanikkonna ootustele.

Tõsi on see, et nakatunute osakaalu ühiskonnas on väga raske hinnata. Meie oleme andnud endast parima, et arvutada seda tulenevalt erinevatest pöördumistest, mis puudutab erinevaid hingamisteede haigusi. Nende üldarv ei ole oluliselt kasvanud, mis näitab seda, et koroonaviirus ei ole täna Eesti ühiskonnas väga laialt levinud. Seda kinnitab ka asjaolu, et järjest lisanduvad uued testid. Olukorras, kus me oleme teinud viimastel päevadel sadu teste, on nakatunute arv, mis lisandub, olnud üha väiksem.

Ehk näiteks viimase seisuga, nüüd tänahommikuse kella 9-se seisuga on testitud kokku 2259 inimest, nendest on olnud koroonaviirus 267-l. Ehk lisandus ainult üheksa positiivset. Samal ajal teame, et on hospitaliseeritud nendest kaheksa, kuid nad on stabiilses seisundis ega vaja intensiivravi.

Loomulikult peame valmis olema selleks, et nii nakatunute osakaal kui ka haigestunute arv lähiajal tõenäoliselt kasvab. Aga ma siin kohapeal küll sooviks kinnitada, et vahepeal ka meedias ringelnud spekulatsioonid, et meil on siin varjatuna kümneid tuhandeid nakatunuid, nendel väidetel ei ole alust.

See, kas me võime jõuda kümnete tuhandeteni, on hoopis teine küsimus. Sest me oleme tõsise viiruse n-ö algfaasis. Aga väita, et täna Eesti ühiskonnas on selline osakaal, kindlasti ei päde.

Jätkuvalt on parim teadmine see, mis ütleb, et me saame mõõta nakatunute arvu kas sadades või äärmisel juhul tuhandetes, kindlasti mitte suuremates ühikutes hetkeseisuga.

Ja eks see testimise laiendamine kindlasti annab ka siin teaduspõhist mõõdet juurde. Me näeme ka seda, et kui juba praegu uute testide puhul alla kümne protsendi on nakatunuid, siis kindlasti, kui me oleme testimist laiendanud, see protsent langeb veelgi. Aga annab siiski sellise võimaluse teha teatud üldistusi, et mis võiks olla tegelik nakatunute osakaal ühiskonnas tervikuna.

Nagu peaminister viitas, siis lähiajal, ütleme, paari-kolme kuu perspektiivis on meil vajaduse korral – rõhutan: vajaduse korral – võimekust, et kui meil on nakatunuid, kui meil on põhjendatud kahtlusi, siis teha neid teste kümnetes tuhandetes, võib-olla kuni 50 000, 60 000 või isegi rohkem. Sõltuvalt loomulikult tarnetest.

Ehk me ei saa panna kõiki testikomplekte töösse enne, kui pole veendumust, et meil vajadusel on reserv siin lähikuudeks. Just nimelt krooniliste haigete, riskirühmade, eakate jaoks, samuti tervishoiutöötajate, sotsiaaltöötajate, politsei- ja piirivalveametnike, päästeametnike ja teiste eesliinil koroonaviiruse leviku tõkestamisega tegelevate inimeste jaoks.

Ehk meil tuleb käituda võimalikult ratsionaalselt ja mõistlikult, vaadates ja mõeldes ette mitte nädal, mitte kaks nädalat, vaid vähemalt kuu aega ja pigem ka mõnevõrra kauem.

Sooviksin tunnustada valitsust selle eest, et täna kiideti heaks haigekassa rahastatavate teenuste loetelu – me räägime tervishoiuteenustest –, millega tõesti mitmekordistub väljaspool Tallinn-Tartut ja piirnevaid omavalitsusi töötavate perearstide kaugusetasu. Ehk kaugusetasud saavad olema tõesti enamikul juhtudel 823 eurot ja kui on üle 40 kilomeetri kaugusel lähimast haiglaravi haiglast või saartel, siis saab olema 1646 eurot.

Sellega anname väga selge signaali tervishoiutöötajatele ja perearstidele, et me tunnustamine nende tööd, me rõhutame ja toetame ja väärtustame nende vajadust, väljaspool just nimelt suuremaid keskusi, neid piirkondi, kus ei ole võib-olla nii tihe asustus, kus on tegelikult vaja perearstil teha väga palju ise logistilist tegevust, on tihtipeale ka väiksemad nimistud, mis tähendab automaatselt seda, et teatud juhtudel on ka see rahastus mõnevõrra väiksem.

Ja samal ajal tervishoiuteenuste loetelu muudatusega kasvab ka erinevate teenuste puhul haigekassa hüvitatav hind, mis annab võimaluse vastavalt kollektiivlepingule, mis on sõlmitud tervishoiutöötajate, erinevate esindusorganisatsioonide ja haiglate esindusorganisatsioonide ja kiirabi vahel, tõsta 1. aprillist alates ka tervishoiutöötajate palka.

Ma arvan, et see väga oluline signaal. Olukorras, kus me oleme keset väga selget tervishoiumõõtmega kriisi, mis on küll laienenud väga mitmesse muusse valdkonda, olgu majandus, kultuur või haridus, aga siiski selle lahendamise üks raskuskese väga selgelt asub tervishoiutöötajate peal – arstid-õed, samuti tegelikult hooldajad, sotsiaaltöötajad.

Me näitame sel hetkel, et meie väärtustame seda tööd, me anname selge sõnumi, et hoolimata majanduslikult raskemast perioodist ei kavatse riik nende palgatõusu kuidagimoodi külmutada ega edasi lükata, vaid need rahalised vahendid selleks leitakse. See väga oluline sõnum, väga julgustav sõnum ja siin tänan valitsust kindlasti selle toetuse eest.

Lisaks, tõesti, kahel viimasel päeval oleme teinud töötukassa nõukogus, võib öelda, siis uue rekordi – kahe päeva peale kokku on toimunud umbes kümme tundi nõukogu koosolekuid. Tavapärases olukorras selliseid suuremahulisi meetmeid, mis antud juhul tähendab umbes 250 miljonit eurot lähema kahe-kolme kuu jooksul, tavalises olukorras selliseid meetmeid arutatakse kuid, vahel isegi kauem, võib-olla aastaid.

Ilmselgelt hetkel meil sellist ajalist ressurssi ei ole. Seetõttu oli väga oluline need kokkulepped saavutada. Töötukassa nõukogu oma ettepaneku valitsusele esitas, valitsuskabinet täna seda arutas põhjalikult ja kiitis heaks. See annab võimaluse alustada juba tööd ja rakendada neid muudatusi, rakendada neid meetmeid tagasiulatuvalt juba alates märtsikuust. Ehk märts, aprill ja mai on siis see periood, mil inimestel on võimalik kahe kuu ulatuses vastavalt ettevõtte valikule hüvitist ja toetust saada. Toetuse määr tõesti saab olema üldjuhul 70% varasemast palgast, varasema 12 kuu keskmisest palgast, aga mitte rohkem kui 1000 eurot, ja samal ajal on tagatud inimestele igal juhul miinimumpalk.

Me ei luba nii-öelda langetada palk alla alampalga kindlasti, me soosime pigem seda, et see palk jääks 70%+. Selleks on ju konkreetselt ka tööandja omapoolne kohustus. Ehk see tähendab seda, et lisaks .. Ma toon lihtsa näite: kui inimese senine brutopalk oli 1000 eurot, siis vastavalt uuele meetmele töötukassa toetab teda 700 euroga pluss sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse tööandja osa. Ja tööandjal on kohustus panna juurde 150 eurot, samuti lisanduvad maksud.

Ehk töötaja brutopalk, mis enne oli sellise skeemi järgi 1000 eurot, saab olema töötukassa meedet rakendades 850 eurot ehk 85% varasemast palgast. Kui me lähme kõrgemale nii-öelda palgadetsiilis, siis see kohustuslik osa on mõnevõrra väiksem, aga siiski on tagatud näiteks ka 1500-eurose palgaga inimesele sellisel juhul suurusjärgus 1150-eurone brutopalk. Seal tuleb see piir ette. Ehk 1500 euro puhul, eks ole, on Töötukassa meede sellisel juhul 1000 eurot toetust, millele lisandub 150 eurot tööandja poolt ehk 1150, mis siiski on üle 70% tema varasemast palgast. See annab ka keskmise palga teenijatele siiski kindlustunde, et on võimalik katta senised kulutused, katta senised pangalaenud.

Ja juhul, kui tööandjal on rahalist ressurssi, loomulikult meie soov ja kindlasti soovitus on maksta rohkem ehk maksta võimaluse korral inimesele jätkuvalt tema senist töötasu.

Eks see meede ongi mõeldud rahalistes raskustes ettevõtetele ja neile, kellel praegu või lähikuudel jääks reaalselt palgaraha puudu, tekiks vajadus koondada, tekiks vajadus töötajate palku oluliselt kärpida, mis automaatselt tähendaks ka nende võimalikke makseraskusi, võimalikku toimetulekuraskusi, võimalikku – mitte võimalikku, vaid kindlat – sisetarbimise langust.

Ehk kõiki neid samme me soovime ära hoida ja seetõttu me selle meetme n-ö proaktiivselt käivitame. Sarnast meedet sellises mahus pole varem olnud, nii et selles mõttes on ta unikaalne, aga ma arvan, et on ainuõige. Valitsuse selge soov ja suunitlus oli laiemalt kogu selle majandusmeetmete paketi sees anda just nimelt töötajatele ja ettevõtetele väga selge toetus ja väga selge sõnum juba varakult, et vältida, ennetada võimalikke koondamisi ja muid selliseid olukordi.

Väga tänan tõesti ka ametiühinguid, tööandjate keskliitu, erinevaid teisi esindusorganisatsioone, kes väga pingsalt seisid oma põhimõtete, oma arvamuste eest ja minu arvates aitasid sõnastada kokkuvõttes selle kokkuleppe nii, et ta arvestab kõigi tööturu osapoolte nii huvisid kui ka vajadusi-võimalusi. Ehk see kaitseb töötajat, ta kaitseb ja toetab ettevõtjaid, seades siiski neile ka teatud omaosaluse, mitte liiga kõrge, mis võiks nende võimekust piirata, samas mitte liiga madala, mis võiks omakorda töötaja palka vähendada, ning ta on ka riigile siiski jõukohane.

Ehk töötukassa reservid on üle 900 miljoni euro hetkeseisuga, 250 miljoni euro eraldamine loomulikult annab arvestatavalt tunda, kuna me peame arvestama, et see olukord võib kesta kauem, neid meetmeid võib veel vaja minna. Aga siiski, me ei võta hetkeseisuga riigile ülejõu käivaid kohustusi, aga me teeme vajaliku sammu Eesti inimestele, Eesti töötajatele, Eesti ettevõtetele.
Tänan ka siin valitsust toetuse eest! Ja annan sõnajärje edasi. Aitäh!

Juhataja

Rahandusminister Martin Helme, palun!

Martin Helme

Aitäh! Ma ei hakka pikemalt sellest majanduspaketist rääkima, siin selle kallal on tõesti kõvasti tööd tehtud viimased paar nädalat ja Taavi Aas ja Kaimar Karu on siin täpselt samamoodi oma suure panuse andnud.

Ma tahaksin ainult ühe asja siia juurde öelda. See on meie, ütleme siis, meetmete paketi esimene osa. Tuleb järele ka teine osa, mis on seotud eelkõige riigieelarve muudatusega või siis lisaeelarvega. Ja seal me räägime siis edasi pikema plaaniga asjadest, milleks on tõenäoliselt nii investeeringute pakett kui ka maksude osa.

Aga sel ajal, kui me siin tegeleme erakorralises olukorras erakorraliste asjadega, tuleb tegeleda ka proosaliste igapäevaste asjadega.
Ma annan neist ka lühikese ülevaate, aga enne seda ma ütlen ühe asja ära, mis võib-olla siit väga ei jäänud kõlama. Maksuamet on saanud suunise märtsi ja aprilli maksuvõlgade osas intressi mitte võtta. See on tehtud selle jaoks, et nendel ettevõtetel, kellel tõesti on sellest ootamatust šokist tekkinud likviidsuskriis, oleks võimalik maksusid ajatada.

Maksusid on võimalik ka pikema aja peale ajatada praeguses olukorras. Tavaline on kuus kuud, siis me oleme võimaldanud edasi, ja siin praeguses olukorras maksusid, ajatada või teha maksude maksmise graafiku 18 kuu pikkusele perioodile. Selle 18 kuu puhul me ei räägi intressi täielikust ärakaotamisest, aga praegu märts-aprill me maksuvõlgade pealt intressi ei võta.

Tähtis on siinjuures üle rõhutada, et meil on selge ootus, et need ettevõtted, kellel on normaalne majandustegevus säilinud, ikkagi oma maksud ära maksaksid. Sest selles olukorras, kus me oleme – ja see olukord on meile ettenägematu ja võib kesta kauem, kui me tahaksime või kardaksime –, on ülioluline, et säiliks maksudistsipliin ja ettevõtted oma maksud ära maksaksid, sest muidu meil ühel hetkel lihtsalt jookseb asi kokku.

Aga mis me muud otsustasime? Otsustasime lisaks teha veel maksukohuslaste registri põhimääruse. Sellega me hakkame siis – õigemini hakkab masin – hindama maksukohuslaste maksukäitumist ja annab maksumaksjale tagasisidet, kus ta asetseb oma sektoris oma maksukäitumise poolest. Ja põhimõtteliselt annab see märku, kui on näha mingeid anomaaliaid või ebanormaalsusi tema maksekäitumises.
See peaks aitama ka maksumaksjatel paremini mõista, mis tema sektoris üldiselt toimub. Ja seda on võimalik ettevõtjal ka avaldada, kui ta soovib, ehk siis näidata oma äripartneritele, et ta on maksuameti silmis heas kirjas.

Lisaks siis sellega koos rakendame ajakohastatud kütuse käitlemise andmeid ja täpsustame seda terminoloogiat. Lisaks valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta luua fond kliimaneutraalsusele ülemineku toetuseks. See puudutab siis eelkõige meie Ida-Viru põlevkivisektorit. Selle fondi eesmärk on toetada meie seni põlevkivi kasutusele tuginenud majanduse ja töökohtade üleviimist kliimaneutraalsematele tegevusaladele. Ja selle kasutus ei ole ainult suunata põlevkivi kaevandamise või sellega seotud töökohtade kadumist, vaid selle kasutus on siis laiem.

Eesti jaoks on siin nüüd oluline, et fondi vahendite jaotamisel kohaldatakse Eesti põlevkivisektorit samal alusel, kui teisi tahkete fossiilkütuste maavarade sektoreid teistes riikides. Ja meie, ütleme, seisukohtade alusel saavad nüüd meie diplomaadid ja ametnikud jätkata läbirääkimisi selle määruse lõplikuks viimistlemiseks.

Lisaks, valitsus kiitis täna heaks või kinnitas struktuuritoetuste meetmete nimekirja. Tegemist on ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, selle eelmise perioodi või lõppeva perioodi rakenduskava elluviimiseks vajalike meetmetega. Ja kui me nüüd oleme selle ära kinnitanud, siis me saame hakata kasutama seda ühtekuuluvuspoliitika tulemusreservi, mille suuruseks on 210 miljonit eurot. Ehk siis meie hästi kasutatud eurorahade eest makstakse meile siis n-ö boonust peale, mida me saame hakata Eesti majanduses võimalikult kiiresti rakendama.

Meil tuleb veel kabinetiarutelule paar punkti juurde. Üks neist on asi, mis on seotud nendesamade investeeringutega. Me arutame Saaremaa püsiühenduse teemat, kui me vähegi ajaliselt täna jõuame, ehk siis, et saaks selle plaaniga kiirelt edasi liikuda. Ja mingi punkt oli veel, aga see läks mul meelest ära. Aitäh!

Juhataja

Nüüd on ajakirjanikel võimalik küsida. Öelge palun oma nimi, väljaanne, mida esindate, ja kellele küsimus suunatud. Ning küsime läbi mikrofoni.

Hannes Sarv, „Aktuaalne kaamera“

Rahandusministrile on küsimus. Euroopa Keskpank teatas siin võlakirja ostuprogrammist. Kuidas see Eesti majandust mõjutab, kas Eesti riik või ettevõtted saavad ka sinna võlakirju müüa?

Martin Helme

Jaa, no see on üsna värskelt välja käidud plaan, ma ei ole detailidesse jõudnud süveneda, aga selge on see, et me kavatseme seda samuti püüda ära kasutada.

Ja nii palju, kui mina olen aru saanud, on see seekord tehtud niimoodi, et ka Eestis tegutsevad ettevõtted otse saavad sellest tuge taotleda. Nii et me oleme siin rääkinud sellest, et meil on plaanis riigile ju raha juurde laenata.

Ma ei kiirusta suuremate sammude või suuremate laenuvõtmistega siin lähipäevadel või lähinädalatel just seetõttu, et väga paljud suuremahulised meetmed alles hakkavad rakenduma ja see võib tähendada, et me saame näiteks kuu aja pärast odavamalt lihtsalt seda laenu võtta. Ja ma usun, et Euroopa Keskpanga programm on üks osa sellest ka, jah. Aitäh!

Vahur Koorits, Eesti Päevaleht

Küsiksin sotsiaalministrilt. On olnud varem juttu ka sellest, et kuna mingi hulk inimesi on nüüd karantiini tõttu töölt eemal, aga nad ei ole ka haiguslehele, siis on nad lihtsalt kodus ja ilma sissetulekuta. Ja on olnud juttu, et võib-olla ka neile tehakse mingit sorti toetusmeede. Kas midagi sellist on või ei ole?

 

Tanel Kiik

Tänan küsimuse eest! Arutasime töötukassa nõukoguga seda põhjalikult ja seda on korduvalt arutanud ka valitsuskomisjon. Ehk teatud osa neist inimestest, kes on täna kodus n-ö karantiinis, saavad kahtlemata teha kaugtööd, sõltuvalt siis ettevõtte võimalustest, kui tegemist ei ole tervisemuredega inimestega.

Nagu enne on öelnud, kui tegemist on nakatunutega, tegemist on nakkuskahtlusega inimestega ehk näiteks COVID-19 inimesega kokku puutunutega, siis nendel on võimalik avada haigusleht. Ehk see läheb haigekassa alla.

Osal neist töötajatest, kindlasti, kes näiteks suuremates ettevõtetes n-ö massiliselt saadeti antud juhul siis koju, kas siis riigi korraldusel või ettevõtte korraldusel, tulenevalt selle haiguse leviku tõkestamise soovist, on tegelikult ju võimalus sinna Töötukassa meetme alla mahtuda. Ehk juhul, kui näiteks räägime 30%-st töötajatest või räägime ka ettevõttest, mille käive on langenud, siis te juba tegelikult sinna alla ka mahute. Ehk teatud osa saab kindlasti kaetud ka sellega.

Kas me nüüd suudame veel täiendavalt välja töötada sellise kontrollitava ja tõhusa ja toimiva meetme, mis aitaks konkreetselt nüüd neid võib-olla üksikuid inimesi, näiteks konkreetsetest ettevõtetest, mis ei puuduta laiaulatuslikult nii-öelda eneseisolatsiooni nõuet või ei ole konkreetselt tegemist olnud ettevõtte töökoha ¬– on see klienditeenindus, on see restoranid, pubid, baarid, on see hotellindus, on see spaa või muu, – sulgemisega, et kas me neid suudame ka leida, siis seda tööd ja seda arutelu me jätkame.

Kuna töötukassa nõukogus, nagu ütlesin, oli meil juba selle konkreetse meetme osas lõplike otsusteni jõudmiseks vaja ligemale kümme tundi, siis me otsustasime, et me anname kõigepealt sõnumi välja neile inimestele ja neile ettevõtetele, kelle puhul me ei räägi kahest nädalast, vaid räägime võib-olla mitmest kuust, näiteks kahest kuust, võib-olla pikemastki perioodist, kus võib olla majanduslikke raskusi, kui võib olla reaalne tööpuudus, kus võib olla reaalne vajadus hakata palka vähendama. Et anda neile signaal. Tuleme tagasi nende juurde, kes ei mahu selle meetme alla ega mahu ka haigekassa meetme alla vms toe alla ega saa teha ka kaugtööd.

Ehk kõigepealt tuleb ära hinnata, palju neid on ja kuidas oleks võimalik neid omakorda hakata tuvastama, kuna sellist riiklikku registrit ju ei ole, kes on eneseisolatsiooni kodus määratud. Me ei tea seda, kas on mõni inimene, kes saabus välismaalt, näiteks nädal aega tagasi, on vahepeal kaks nädalat kodus olnud või saabus välismaalt näiteks mõnelt puhkusereisilt veebruari lõpus, oli vahepeal kaks nädalat näiteks kodus seetõttu, et riik selle soovituse andis. Sellist täpset andmebaasi tänase seisuga ei ole, selle võrra raskem ongi selle meetme, võimaliku meetme puhul, määratleda, kes selle alla kvalifitseeruvad ja kes mitte.

Martin Helme

Jaa, ma tahtsin lisada, oluline punkt, mis on veel kabinetis, on Eesti Energia AS-i aktsiakapitali suurendamine. Ehk siis me tahame edasi minna ikkagi õlitehase ehitamisega kahel väga olulisel põhjusel. Esiteks, me arvame jätkuvalt, et see on perspektiivne investeering. Teiseks on see väga oluline signaal Ida-Virumaale. Ja kolmandaks, see on ka üks majandust elavdav meede, et me suurinvesteeringutega edasi läheme.

Laura Kimmel, TV6, Linnameedia

Mul on küsimus rahandusministrile. Öelge palun, mis saab suurtest projektidest, nagu maanteede neljarealiseks ehitamine ja Rail Baltic. Aitäh!

Martin Helme

Jaa, see on just täpselt see nii-öelda meie järgmine või teine suurem pakett, mis on seotud … Sisuline ettevalmistustöö peab suurem olema. Me tegeleme siin järjekorras asjadega. Need, mis on kõige kiiremad ja vahetumad ja pakilisemad, nendega me proovime hakkama saada esimeses järjekorras. Ja nüüd investeeringutega esimeses järjekorras majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb meile nimekirja sellistest asjadest, mis on kusagil mingi piirini ette valmistatud ja põhimõtteliselt seisavad raha taga. Siis me saame need läbi vaadata ja edasi minna.

Lisaks me soovime sellesse paketti kaasata või haarata ka kohalikud omavalitsused, kellel on n-ö väiksema või keskmise suurusega investeeringuid terve hunnik, aga kellel ei ole raha seda teha olnud. Siis me suudame seda raha kiiremini ja rohkem majandusse suunata ja teha seda veel niimoodi, et see läheks regioonidesse laiali või ei oleks ainult Tallinnas ja Tartus.
Nii et see on järgmise etapi asi, aga selge soov seda teha ja võimalikult kiiresti on olemas.

Laura Kimmel

Mul on küsimus ka siseministrile. Te ütlesite, et politsei jaoks on intsidentide arv langenud. Aga kuidas on olukord lähisuhtevägivallaga? Aitäh!

Mart Helme

Jah, praegu ei ole küll sellekohaseid märke, et lähisuhtevägivald oleks kuidagi kasvanud või hüppeliselt kasvanud.
Teiste riikide kogemus näitab ka, et kui niisugused olukorrad on ja inimesed kodudesse tõmbuvad, siis läheb paar nädalat aega, enne, kui inimesed igavusest rohkem jooma hakkavad ja tekivad konfliktid. Täiesti tõsiselt rääkides. Me näeme seda riskiperioodi võib-olla kusagil kahe-kolme nädala pärast.

Aga siin on ka see üks meede, mille me oleme võtnud, et me baarides ja toitlustuskohtades ühtlustasime alkoholimüügi kellaajad kaupluste kellaaegadega. No me ei oska öelda, kui suurt efekti see nüüd võib anda. Aga niisuguse otsuse me vastu võtsime, et ei tekiks teatud dissonantsi, et bensiinijaamast võid ööpäevaringselt osta ja baarist vaid ööpäevaringselt osta, aga … Ühesõnaga, see on see meede. Praegu ei ole, aga me monitoorime seda väga tähelepanelikult.

Ma tahan öelda muidugi veel siseministeeriumi valdkonnast ka seda, et kui võib-olla jääb mulje, et seal on nüüd kogu see mehitatus pingutatud viimase piirini, siis ei ole. Töökorraldus on selline, et meil praegu on vaba ressurssi ja kõik need, kes on lootnud, et nüüd võib purjus peaga sõitma hakata ja igasuguseid muid koerustükke teha – unustage ära. Nagu te näete, ka siin enam-vähem iga päev püüab politsei jälle mingi tosin või kümmekond roolijoodikut kinni ja fikseerib muid korrarikkumisi.

Selles mõttes mitte mingisugust tavatöö kokkutõmbamist ei ole. Me oleme tõmmanud lisaressurssi abipolitseinike näol, kaitseliitlaste näol, Kodukaitse näol piiridele, kus ei ole sellist kõrgkvalifikatsiooni vaja, et dokumente kontrollida ja ülesõitu fikseerida ja kõiki neid asju teha. Aga see politseitöö, mis nõuab väljaõpet ja vastavat seaduste tundmist ja kõike muud, sellega politsei tegeleb täpselt samamoodi nagu tavaolukorras.

Sven Soiver, TV3 „Seitsmesed uudised“

Küsimus kriisikomisjoni juhile ja sotsiaalministrile. Mitmed riigid, kes on numbrite poolest isegi Eestist tagapool, on teatanud, et nad on valmis ehitama uusi haiglaid, muutma hotelle haiglateks – igaks juhuks, järsku on vaja – ja andnud võimekatele firmadele joonised ja käsud kätte hakata tootma teatud varustust. Kas Eestil on ka olemas valmisolek selleks, kontaktid selleks olemas, on mingid käsud juba antud?

Jüri Ratas

Aitäh! Loomulikult on Eestil plaanid olemas, et kui peaks viirusepuhang suurenema, peaks inimeste arv, kes vajab hospitaliseerimist, suurenema, siis on olemas need plaanid, et teha tänased haiglad teatud osas ümber just selleks, et võtta vastu neid inimesi, kellel on vajadus hospitaliseerimiseks. Loomulikult see tähendab seda, et mingid valdkonnad meditsiinis hakkavad kannatama siis. Teiselt poolt ma tean seda, et kaitseminister on pakkunud siin oma abi seoses ühe välihaigla või sihukese moodulhaiglaga. Aga loomulikult need kohad on üsna piiratud.

Tanel Kiik

Tänan küsimuse eest! Peaminister ütles õigesti, et loomulikult me oleme teinud neid plaane ja tegelikult olnud ka suhtluses erasektoriga sel teemal juba. Ehk me ei pea täna seda reaalajas ega lähinädalatel vajalikuks, aga peab olema valmis selleks, kui täituvad mustemad stsenaariumid, kui satub korraga kokku mitu negatiivset asjaolu, näiteks konkreetses haiglas on nakkuspuhang, näiteks tekib olukord, kus on koroonaviiruse tõttu COVID-19-sse haigestunute osakaal mõnes piirkonnas väga kõrge ja samal ajal on seal ka veel muude tervisemurede tõttu inimesi palju. Siis tuleb vajadusel olla valmis inimesi ringi tõstma, vajaduse korral ka neid tõesti kergemate ravinäidustusega, näiteks kas või hotellidesse paigutama.

Aga üldjuhul on tõesti see statistika selline, et kuna Eestis täna pilt on haigestunute profiili mõttes, ma ütleksin, tänu taevale, väga positiivne, nii halvasti või naljakalt kui see ka kõlab. Positiivne selles valguses, et meie haigestunu on praegu keskealine inimene, kes elab ja põeb selle haiguse üldjuhul läbi suhteliselt tõsisemate tervisekahjudeta.

Ehk kui me suudame ära hoida selle hooldekodusse jõudmise, haiglatesse jõudmise … Miks ma seda igal pressikonverentsil kordan? Igaühele on selge, et see on tõesti kriitiline koht. Ehk seni, kuni me suudame ära hoida selle eakateni jõudmise ja massiliselt suurematesse päevakeskustesse ja muudele üritustele, mistõttu on piiratud, hooldekülastused on piiratud, haiglakülastused on piiratud, seni on küllalt alust arvata, et meil ei teki ka vajadust haiglate tööd enam ümber korraldada, mis juba tehtud on.

Ehk täna tõstetud haiglad valmisoleku tasemele 2, tähendab plaanitavad ravitööd on juba edasi lükatud selleks, et olla valmis vajadusel hospitaliseerimiste arvu kasvuks. Aga nagu enne viitasin, nakatunute tõusutrend ei ole olnud väga kõrge viimasel ajal.
Kui seda tahta selgitada, siis see on nüüd selline väga libe tee alati. Üks põhjendus on kindlasti see, et eelmisel kahel nädalal järjest avaldusid sümptomid neil inimestel, kes olid välismaalt siia tulnud ja tõenäoliselt nende lähikontaktsetel, kelle haigestumine toimus enne seda, kui need inimesed ise said aru, et neil see konkreetne viirus on.

Ehk nüüd viimasel nädalal, kus me oleme rakendanud erimeetmeid, on eriolukord ja on erinevad piirangud üritustel, on samuti avalikku teavitustööd olnud läbi meedia väga palju ja inimesed teavad distantsi hoida, teavad oma tervist jälgida, samuti enam ei käida välismaal nii palju, ei ole nii palju kontakte, on näha, et tegelikult on teatav langustrend.

Loomulikult selle nädala pealt ei saa tuua mingeid pikaajalisi järeldusi, tuleb vaadata, kuidas see nüüd hakkab pikemas plaanis liikuma, kas praegu on inimesi, kellel on peiteperiood, kas on veel tegelikult vahepeal toimunud nakatumisi, mida me veel ei tea, ja mis võivad olla need võimalikud riskikohad. Me neid meetmeid ju igapäevaselt sellepärast üle vaatame ja vajaduse korral jälle täiendame, et vältida niisuguseid olukordi, kus, nagu öeldud, eeskätt ei jõuaks riskirühmadeni, aga ka laiemalt, et see levi Eesti-siseselt ei muutuks laiemaks, kui ta hetkel on.

Toon ühe konkreetse näite, seetõttu lihtsalt, võib-olla siis avalikkusele ettevaatlikkuse mõttes, et tuli eile üks, õnneks tagantjärgi valeks osutunud teade, nakatumise kohta hooldekodus. Päeva jooksul kontrollisime, inimene sai tervisetesti ja õnneks tegemist oli valeteatega. Tegemist oli hooldekodutöötajaga. Ehk juhul, kui sellised teated osutuksid tõeks, siis see on väga suur riskikoht. Kui me räägime inimestest, kes puutuvad omavahel kokku ja pärast seda tuleks, näiteks mitmesaja inimesega hooldekodu hakata ringi tõstma, isoleerima neid inimesi, kõigile teste tegema ja haiglaravi pakkuma, siis see on ju väga suur väljakutse.

Ehk see on tõesti veel kord südamele panek kõigile inimestele: kui teil on eakaid, tuttavaid, sugulasi, pereliikmeid, siis helistage või kirjutage neile. Olge suhtluses, aga ärge minge nendega kontakti, kui te pole kindel tema tervise väga heas seisus. Ja isegi siis, kui te olete, siis igaks juhuks vältida lähikontakti. Samal ajal sama soovitus on kahtlemata kõigile hooldustöötajatele, sotsiaaltöötajatele, tervishoiutöötajatele, et praegu on selline periood, kus tuleb mitte ainult hoolitseda teiste eest, vaid hoolitseda ka endast, vältida seda, et ise nakatuks ja potentsiaalse nakkus edasi annaks.

Seni on see laias laastus põhjaosas õnnestunud. On teatud nakatumisi olnud tervishoiutöötajate lainel, aga need pole olnud õnneks need igapäevaselt ravitööd teinud inimesed, need pole olnud laialdase patsientide arvuga kokku puutunud inimesed.
Ehk need on need põhilised võimalikud ennetusmeetmed, mis aitavad ära hoida selle olukorra realiseerumist, mille kohta te küsisite, kus me peaksime hakkama reaalselt kaasama siis välihaiglaid, kaasama hotelle, kaasama muid võimalikke majutusasutusi, selleks et kõiki võimalikke nakatunuid, kes hospitaliseerimist vajavad, ravida.

Mart Helme

No ma vastan küsimusele, sest me siin saime nüüd Terviseameti voldiku kõik uuesti meeldetuletuseks. Täiesti heatahtliku nöökena. Kriisiplaanide kohaselt kõikidel Eesti omavalitsustel on kohustus, aga on ka tegelikkuses olemas evakuatsioonikohad. Evakuatsioonikohad on väga kergesti kohaldatavad ka hospidalideks, kui see vajadus tekib.

Me praegu küll ei näe, et selline vajadus tekiks, aga kui selline vajadus tekib, siis kõikides Eesti omavalitsustes niisugused kohad on olemas.

Hannes Sarv, „Aktuaalne kaamera“

Küsimus Jüri Ratasele. Kuna see eriolukord on meile kõigile üsna valus ja majanduslikus mõttes karta on, et valusamaks läheb, siis küsin nii: milliseid indikaatoreid või märke te jälgite, et seda eriolukorda mingil hetkel n-ö leevendada? Ja kui kaugel me teie hinnangul sellest oleme?

Jüri Ratas

Nagu me oleme öelnud, peamine indikaator on see, et see viiruse levik, teha nii palju kui võimalik, et see nii ruttu takistada-tõkestada Eesti ühiskonnas, et viirus enam ei leviks, haigeid ei tuleks juurde. See on peamine indikaator – inimeste tervis.

Juhataja

Pressikonverents on läbi.