SUUREM VABADUS! Kultuurikomisjon annab omavalitsustele suurema vabaduse haridustoetuse osas
Riigikogu kultuurikomisjon otsustas tänasel istungil teha põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõus muudatusettepaneku, mille kohaselt võib kooli pidaja riigieelarvest eraldatud haridustoetust kasutada paindlikumalt.
„Kultuurikomisjon teeb ettepaneku muuta seaduse eelnõu nii, et koolide õppevahendite ja kooli juhtkonna tööjõukulu komponentide toetust oleks võimalik vabade vahendite olemasolul kasutada ka tugispetsialistide ja õpetajate palgaks. Samas õpetajate tööjõukulu toetust ja koolilõuna toetust saab koolipidaja jätkuvalt kasutada üksnes sihtotstarbeliselt,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv. Ta lisas, et selle muudatusega antakse kooli pidajatele ja kohalikele omavalitsustele rohkem vastutust, kuid ka võimalust ise otsustada kulutuste otstarbekuse üle.
Eelnõu motiveerib kohalike omavalitsuste volikogu korraldama koolivõrku ümber vastavalt demograafilistele muutustele. See võimaldab maksimaalselt kasutada tõukefondide vahendeid, mis on suunatud koolide rekonstrueerimisele, õpetajate ja koolijuhtide täiendõppeks ning digitaalse õppevara senisest suuremas mahus kasutamiseks.
Eelnõu muudab kohalikele omavalitsustele ja eraüldhariduskoolidele eraldatava hariduskulude toetuse struktuuri ning prioriteediks seatakse õpetajate töötasu kasv. Haridustoetuse investeeringuteks ettenähtud vahendid ligi 2,6 miljonit euro ulatuses suunatakse õpetajate palgakasvu. Riigieelarvest eraldatud õpetajate tööjõukulude toetust on sellest tulenevalt võimalik tõsta 1,4 protsenti.
Opositsioonierakondade fraktsioonide esindajad olid investeeringutoetuse kaotamise vastu. Kultuurikomisjoni liikme Mailis Repsi hinnangul on investeeringukomponent täna pea ainuke remondiraha, mis ilma poliitilise sekkumiseta igasse linna ja valda laekub. „Ühes koolis jätkub sellest väikeseks remondiks, teises makstakse pikaajalisi laenukohustusi. Kahjuks aga kohalike omavalitsuste võimalused koole toetada selle raha ulatuses vähenevad,“ ütles Reps.
Mailis Reps rõhutas veel, et vaid aasta tagasi püüti investeeringukomponendi arvelt leevendada logopeedide, eripedagoogide ja teiste tugispetsialistide probleemi. „Just selle arvelt lubati toetada võimalusel tugispetsialiste. Leida aga tugispetsialistide raha õpikute ja töövihikute arvelt on pehmelt öeldes rumalus,“ ütles Reps.
Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (140 SE) on Riigikogu täiskogus teisel lugemisel 16. detsembril. Kui teine lugemine lõpetatakse, siis kolmas lugemine toimub 17. detsembril.
