Avaleht Ajalugu Tartu linnapea ja Norra suursaadik avavad välinäituse Norra-Eesti suhetest
Tartu linnapea ja Norra suursaadik avavad välinäituse Norra-Eesti suhetest

Tartu linnapea ja Norra suursaadik avavad välinäituse Norra-Eesti suhetest

Tartu linnapea Urmas Klaas ja Norra suursaadik Else Berit Eikeland avavad neljapäeval, 16. septembril Tartu raekoja kõrval välinäituse “Norra ja Eesti läbi aegade”, millega tähistatakse Norra ja Eesti diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva ja kahe maa sõbralikke suhteid viimase sajandi jooksul ja enne seda.

Norra suursaadik Else Berit Eikeland rõhutas, et Norrat ja Eestit seovad nii ajaloolised kontaktid kui ka uued koostööteemad. “2024. aastal saavad Euroopa kultuuripealinnadeks nii Tartu kui ka Norra läänerannikul asuv Bodø linn. Nende kahe linna vahel käib juba täna tihe mõtetevahetus ja valmistatakse ette mitut koostöösuunda,” rääkis Norra suursaadik. “Me rõõmustame ka mitmekümne teaduskoostöö projekti üle, mis seovad Tartu Ülikooli ja Norra ülikoolide teadlasi EMP ja Norra toetusteprogrammi raames.”

100 aastat tagasi tunnustas Norra noort Eesti Vabariiki iseseisva riigina ja seati sisse diplomaatilised suhted. 1905. aastal iseseisvunud Norra oskas hästi hinnata omariikluse väärtust. Norra ei tunnustanud kunagi NSV Liidu ebaseaduslikku annektsiooni Eestis. 1953. aastal moodustati Oslos Eesti Vabariigi valitsus eksiilis. 1991. aastal jätkusid suhted juba kahe vaba riigi vahel.

Eesti ja Norra ühine ajalugu aga ulatub aastasadade taha, mil viikingite kaubateed ühendasid neid Austrvegril. Seda tõendavad mitmed viited Eestile vanapõhja saagades, sealhulgas ka lugu ühe kuulsaima Norra viikingikuninga Olaf Tryggvasoni lapsepõlvest Saaremaal. Norra pühakkuningale Olav Haraldssonile on pühendatud Eesti kõrgeima torniga kirik Oleviste. Lisaks sellele oli keskaegsetel Eesti aladel terve rida teisigi Püha Olavi kirikuid.

Põhjalamaade puhul ei ole ka üllatav, et tuntud polaaruurijaid on tulnud nii Norrast kui ka Eestist, näiteks Fridtjof Nansen, Roald Amundsen ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen saja aasta eest, Timo Palo ja Audun Tholfsen jätkavad aga uhket traditsiooni moodsal ajal.

Norra ja Eesti koostöö on olnud tihe nii innovatsioonis ja IKT-s kui ka keskkonna- ja kliimavallas. Mõlema sektori koostöö ja arendusprojektid on leidnud aset EMP ja Norra toetuste raames. Vaieldamatult kauneimaid tulemusi on aga andnud koostöö kultuuripärandivallas, kus Norra toetusel on renoveeritud Eestis 15 mõisakooli.

Näituse on koostanud Norra saatkond ja see jääb avatuks 17. oktoobrini.