Avaleht Eesti elu Töö- ja pereelu aastal 2020 – mis muutus meie suhtumises?
Töö- ja pereelu aastal 2020 – mis muutus meie suhtumises?

Töö- ja pereelu aastal 2020 – mis muutus meie suhtumises?

Me ei kahtle hetkekski, et 2020. aasta tõi ulatuslikke muutusi suhtumises töösse ja perekonda. Kuivõrd hindame täna kodus töötamist ning lastega olemist? Pandeemiapiirangute perioodil aprillis ning nüüd taaskord teise viiruslaine ajal oktoobris viis läbi Baltimaades tegutsev turu-uuringufirma RAIT Faktum & Ariko avaliku arvamuse uuringu.

Me nõuame tööandjatelt vähem

2020. aasta on vähendanud meie nõudmisi praegustele ja tulevastele tööandjatele. 2019. aastal peaaegu pooled lätlastest ning 60% eestlastest ja leedulastest nõustusid, et nad otsiksid uue töökoha, kui nende praegune tööandja ei pakuks neile personaalseid koolitusi ja ametialaseid arenguvõimalusi. Käesoleval aastal töötajad vähendasid oma nõudmisi antud teemal – umbes 50% eestlastest ja leedulastest ning 39% lätlastest vahetaksid töökohta, kui arenguvõimalusi ei pakutaks.

Me oleme unistanud kaugtöö võimalusest, kuid tundub, et pärast käesoleva aasta kogemust oleme kontoris tööl käimist päris palju igatsenud. 5 protsendipunkti võrra on langenud osakaal töötajatest Leedus ja Eestis, kes sooviksid endale uut töökohta, mis võimaldaks teha kaugtööd, samal ajal kui Lätis langes selliste töötajate arv märkimisväärselt – ligi 10 protsendipunkti. Baltikumis keskeltläbi varasema 75% asemel on nüüd kaugtööd soovivaid 67%.

61% leedulastest ja veidi enam kui pooled eestlastest ja lätlastest arvavad, et ettevõtted peavad kaasa aitama ühiskonna kõige pakilisemate probleemide lahendamisele. Olulisteks teemadeks on hetkel tervis ja koroonaviiruse kaitsemeetmed.

Balti riikide elanikud on läbi teinud suuri muutusi tööelus. Teisest küljest pakub iga väljakutse uusi võimalusi. Umbes 40% Läti ja Eesti elanikest ning peaaegu 60% Leedu elanikest on omandanud uusi digitaalseid oskusi. Nüüd on vaid alles väljakutse tööandjatele: leida uusi viise töötajate motiveerimiseks ja meeskonnavaimu tugevdamiseks olukorras, kus liikmed teevad kaugtööd.

Paradoks: me soovime rohkem aega veeta perekonnaga, kuid mitte lastega

Perekonnaga veedetud aega hinnatakse väga kõrgelt kõigis kolmes Balti riigis. See on olnud prioriteet 80% elanikkonnast. Sarnane suurusjärk uuringus osalenutest on öelnud, et nädalavahetused on pühendatud perekonnale. Vaatamata sellele, et perekonnaga veedetud aeg on Balti riikides kõrgelt hinnatud, on aasta jooksul vähenenud soov lastega aega veeta. Inimeste arv, kes soovivad rohkem lastega kvaliteetaega veeta, on langenud ligikaudu 9 protsendipunkti kõikides Baltikumi riikides.

Antud muutust võib selgitada lapsevanemate kurnatusega: varasematel aastatel, kui avaldati soovi rohkem lastega aega veeta, ei osatud mõelda samaaegselt toimuvast kaugtööst ning laste kaugõppest. Perekonnad peavad leidma tasakaalu olukorras, kus pereliikmed töötavad ja veedavad vaba aega ühises eluruumis.

Käesolev uuring viidi läbi veebi teel 2019. aasta lõpus ning 2020. aasta aprillis ning oktoobris. Küsitleti 18–65-aastast elanikkonda Eestis, Lätis ja Leedus. Eesti valim koosnes 1038 inimesest, Läti valim 1001 inimesest ning Leedu valim 1006 inimesest.