Toomas Hendrik Ilves: demokraatia arenguks on vaja sõltumatut ja aktiivset kodanikuühiskonda
“Meie ülesanne Euroopa Liidus on mitte unustada põhiväärtusi. Me ei tohi rahvusvahelistes suhetes alluda jõuga ähvardamisele, me ei tohi leppida külmutatud konfliktidega ja territooriumite annekteerimisega. Kõik valitsused peavad tunnustama ja austama kodanikuühiskonna sõltumatust, vabadust ning üliolulist rolli ühiskonna kujundamisel,” ütles president Ilves täna Euroopa Liidu – Venemaa kodanikuühiskonna foorumi aastakoosolekul peetud avakõnes.
Riigipea rõhutas, et kodanikuühiskonna ja demokraatia vahel on tugev seos – demokraatia areneb kõige paremini seal, kus kodanikuühiskond on juurdunud aastasadu.
“Seda aduvad ka autoritaarsed riigijuhid, kes ei suuda mõista, et inimesed midagi ise, vabatahtlikult ja käskimata, teevad. Nad kardavad vaba kodanikualgatust ning kipuvad iga rahvaliikumise tagant välismaist vaenulikku niiditõmbajat otsima,” nentis president Ilves. “Nii on ka Maidani kohta igasuguseid konspiratsiooniteooriaid esitatud. Meie aga mäletame Eesti laulva revolutsiooni päevilt, et rahvas tuli kokku vabadust nõudma täiesti ise, spontaanselt, keegi ei käskinud meid,” lisas ta.
President Ilves nentis, et Eesti suutis pärast iseseisvumist kiiresti taastada demokraatliku korra ning täiesti vabatahtlikult kodanikuühiskonna aktiivsuse külades ja linnades.
“Kuna Eesti on muutunud üheks maailma arenenumaks digiühiskonnaks, siis on meie kodanikuühiskond väga aktiivne ka virtuaalselt,” sõnas riigipea, tuues üheks näiteks Rahvakogu kui virtuaalsed mõttetalgud ideede kogumiseks. Kolme nädalaga esitasid inimesed virtuaalsel platvormi kaudu 1974 ideed. Lehekülge külastas üle 50 000 unikaalse külastaja 87 riigist. Kogutud ideed ja kommentaarid töötati läbi ja anti 15 ettepanekuna üle parlamendile.
“See on üks näide sellest, kuidas meie e-riigi võimalusi saab kasutada inimeste kaasamiseks kogu riigist, et ühiseid muresid koos lahendada,” ütles president Ilves.
Teise kodanikuühiskonna ja IT-lahenduste sümbioosist sündinud ettevõtmise näitena tõi riigipea initsiatiivi “Teeme ära”, kus mobiilirakenduse abil sai erinevates paikades vedeleva või vabatahtlike poolt juba kokku korjatud prügihunniku üles pildistada, lisada automaatselt GPS koordinaadid ning saata info logistikafirmale, kelle prügiauto saab tulla ning selle kaasa võtta. See kõik viis 2008. aastal massilise koristusaktsioonini, kus 30 000 inimest üle riigi aitasid prügi kokku korjata. Tänavu osales “Teeme ära” koristustalgutel juba 11 miljonit inimest 122 riigist.
“See on suurepärane näide absoluutselt vabatahtlikust kodanikuühiskonna tegevusest, mis on tänu tehnoloogiale muutunud ülemaailmseks,” nentis riigipea.
Kolmanda kodanikuühiskonna näitena tõi president Ilves Eesti kaitseliidu kui vabatahtlikkusel põneva sõjaväelise organisatsiooni, kus praeguseks on 13 000 liiget. Koos Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega teeb see rohkem kui 21 000 vabatahtlikku.
