UURING I Värske uuring pakub lahendusi kahjuliku seksuaalkäitumisega laste ja noorte toetamiseks
Justiitsministeeriumi tellimusel korraldas Civitta Eesti AS uuringu, et selgitada välja, milliseid hindamisvahendeid ja sekkumisviise kasutada ennast või teisi kahjustava seksuaalkäitumisega laste ja noorte aitamisel. Uuringu tulemusena pakuti välja terviklik süsteem, mis võimaldab spetsialistidel noorte toimetulekut ja normaalset eakohast arengut mõjusalt toetada ning seksuaalvägivalla toimepaneku riski vähendada.
Viimastel aastatel on Eestis hakatud üha enam pöörama tähelepanu endale ja teistele kahjuliku seksuaalkäitumisega laste ning noorte toetamisele, et probleemset käitumist ennetada. Siiani ei ole aga Eestis terviklikku süsteemi, mis aitaks sellistele lastele ja noortele sihipäraselt tuge pakkuda ja käitumist muuta. Uuringu autorid pakuvad välja mudeli probleemse seksuaalkäitumisega laste ja noorte juhtumitega tegelemiseks ning soovitavad kasutusele võtta hindamisvahendid AIM, AIM3 ja PROFESOR*, mis sobivad teiste seas ka erivajadustega noortele. Uuringu käigus piloteeriti hindamisvahendeid, mis on nüüdseks koolitatud ekspertidel juba ka kasutuses.
„Ennast või teisi kahjustava seksuaalkäitumisega noori asjatundlikult ja süsteemselt toetades on võimalik neid probleemidest üle aidata. Seetõttu tellisimegi uuringu, et leida noorele sihtrühmale sobiv seksuaalkäitumise hindamisvahend ja sekkumisviisid. Ühtlasi töötati uuringu käigus välja niinimetatud kohtlemismudel, mis on sihtrühma laste ja noortega tegelemisel toeks eri valdkondade spetsialistidele prokuröridest lastekaitsetöötajani,“ selgitas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste.
Ekspertide koostatud mudel koosneb viiest etapist, millest esimesed keskenduvad juhtumi olemuse välja selgitamisele ning annavad soovitusi, keda juhtumist teavitada. „Esmalt on oluline välja selgitada, millise juhtumiga tegu on – see määrab, kas ja kuhu teave edastada tuleks. Määramaks, kas tegu on üldse probleemse juhtumiga, võib kasutada spetsialistidele mõeldud Sensoa lipusüsteemi või kõigile kättesaadavat murebaromeetrit. Probleemse juhtumi korral tuleks järgmiseks teavitada kohalikke lastekaitsetöötajaid, politseid või lastemaja,“ rääkis Civitta noorempartner ja üks uuringu autoreid Piia Viks-Binsol.
Kohtlemismudeli järgmised etapid keskenduvad võrgustikutööle ja riskihindamisele. „Kohalikul tasandil on keskne juhtumikorraldaja lastekaitse töötaja, kuid teavitada tuleks ka valdkondlikku kompetentsikeskust ehk lastemaja. Lastemaja teavitamise kaudu on võimalik sihtrühma kohtlemise praktikat üle riigi ühtlustada ning jagada teavet tõenduspõhiste hindamisvahendite, sekkumiste ja vastavate pädevustega spetsialistide kohta. Edasi koordineeribki lastemaja probleemse seksuaalkäitumise hindamist,“ selgitas Piia Viks-Binsol.
Vastavalt hindamise tulemustele saab valida sobiva sekkumisviisi, millega tegeleb lastekaitse. Sekkumise puhul tuleb lähtuda laste ja noorte kohtlemise üldpõhimõtetest. „Sihtrühmaga tegelemisel ei tohi unustada, et tegu on eelkõige lastega – nendega tegelemisel tuleb kasutada teistsuguseid meetodeid kui sarnaste probleemidega täiskasvanute puhul. Lisaks peavad sekkumisse olema kaasatud lapse vanemad või hooldajad,“ sõnas Piia Viks-Binsol.
Veel toovad uuringu autorid välja, et probleemse ja kahjuliku seksuaalkäitumisega laste või noortega peaksid tegelema vastava väljaõppe, oskuste ja teadmistega spetsialistid. „Kui lapse või noorega töötaval spetsialistil sellised pädevused puuduvad, tuleb tal kindlasti kaasata pädevad eksperdid. Võimalusel peaksid sihtrühma noortega tegelema spetsialistid, kes on nendega juba varem edukalt töötanud,“ kommenteeris Piia Viks-Binsol.
- Täismahus uuringuga saab tutvuda Justiitsministeeriumi kodulehel. Uuring on rahastatud Norra Finantsmehhanismide 2014–2021 toel projektist „Nooresõbralik õigussüsteem“.
