Mudel-Euroopa Parlamendi simulatsioonis osalenud Triin Sooäär: kogu teekond on õpetanud suurelt mõtlema
30. septembrist kuni 3. oktoobrini arutasid kuni sada noort 9.-12. klassidest Reaalkoolis kaheksal ühiskonnas olulisel teemal ning kaitsesid valmivat resolutsiooni Riigikogus. Kõiki Mudel-Euroopa Parlamendi komisjone külastasid ka tuntud otsustajad. Näiteks kohtusid sellel sessioonil osalejatega Ukraina suursaadik Eestis Marjana Betsa, Marina Kaljurand, Jürgen Ligi ja Sandra Särav (Meta).
12. klassi õpilane, Haridus – ja Noorteameti veebiplatvormi Teeviit Juunior peatoimetaja, taskuhäälingu „Inspireerivad raamatud“ toimetaja-saatejuht ja JUST Filmi lapse õiguste programmi žürii liige Triin Sooäär, kes on varasemalt töötanud Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikute koordinaatorina ja juhtinud mitmeid noorteorganisatsioone ning kes valiti Mudel-Euroopa Parlamendi simulatsioonis Naiste Õiguste Komisjoni esimeheks sõnab, et Mudel-Euroopa Parlament annab kooliõpilastele võimaluse näha poliitikast seda külge, mida tavaliselt meediumite kaudu ei ole võimalik kogeda – otsusteni jõudmise eeltöödega seotud protsessid.
„Kui meediasse jõuavad vaid mõned debatid, siis tegelikult on iga eelnõu taga alati suur informatsiooni kogumise protsess spetsialistidega ja laiemad diskussioonid. Sellest kõigest saab aimu juba esimese kolme päeva jooksul, kus komisjonides tegeletakse mitmete ühiskonnas aktuaalsete temaatikatega,“ lausub ta ja lisab, et Eesti Mudel-Euroopa Parlamendi üheks suurimaks kulminatsiooniks on neljandal päeval toimuv istung Riigikogus, kus hääletatakse ja jõutakse konsensusele resolutsioonide vajalikus tasemes. Sel teekonnal on toeks õpilastele varasemalt rahvusvahelisel sessioonil osalenud osalejad, kes on saanud enda kanda komisjonide esimehe rollid. Sel viisil on tagatud osalejate arenguhüpe, sest silmapaistvad delegaadid saavad minna Eestit esindama rahvusvahelisele sessioonile Euroopa Liidu liikmesriigis, sealt naastes aga olla sillaks uute esindajate valimisel komisjoni tööde tulemusena. „Kui kaasame õpilasi juba täna otsustusprotsesside simulatsioonidesse, võime olla kindlad, et tulevikus on rohkem realistlike hinnangutega noori, kes oskavad põhjendada oma seisukohti, olles seejuures veelgi avarama maailmavaatega erinevate vormide osas ühiskonnas,“ leiab Triin.
Kogu teekond on siiani õpetanud suurelt mõtlema ja tähtsustama olemasolevaid printsiipe
Triin osales eelmisel aastal Mudel-Euroopa Parlamendis esimest korda, kus sai delegaadina olla kultuurikomisjoni liikmeks ning kus keskenduti jalgpalliga seotud probleemistikule Superliiga loomise protsesside õigsusest erinevates printsiipidest lähtudes, mille Euroopa Liit on loonud. „Kuigi ma ei olnud varasemalt antud teemaga kursis, siis suurem eeltöö ja head sõbrad jalgpallist aitasid palju, et viia end eelnevalt vähemalt sellele tasandile, et suudaksin debateerida. Kuidagi juhtus aga hoopis nii, et tänu aktiivsele komisjonile saime valmis resolutsiooni ja kogu see protsess õpetas väärtustama arutelude olulisust, kuid lähtume eeldusest, et peale igat suuremat arutlust on vajalik jõuda konkreetsete lahendusteni. Kui peale sessiooni sain kutse osaleda rahvusvahelisel tasandil Rumeenias, siis algselt valdasid erinevad emotsioonid, aga teisalt oli sealt saadud kogemused ja väärtus midagi erilist, sest nägin reaalses elus ära, kuidas toimivad erinevate riikide esindajate jaoks hoiakute loomine. Tõsi, ka sel korral oli komisjonis olev teema huvitav (Lääne-Balkani arendus), ent samas õpetavad antud väljakutsed elus mõtestama laiemalt eeltöö olulisust ja seda, kuidas informatsiooni tuleb alati osata eristada, et leida kvaliteetselt kaalutletud materjal. Kogu teekond on siiani õpetanud suurelt mõtlema, tähtsustama olemasolevaid printsiipe ja arendanud julgust astuda juba täna tuleviku plaanideni,“ räägib Triin.
Miks on oluline seista naiste õiguste eest ning tagada naistele abordiõigus?
Naiste Õiguste Komisjoni esimehena kuulates enda komisjoni arutlemas, taipas Triin ühel hetkel väga head tõde, mille üks delegaat tõi välja lõpukõnes – meil on valik olla naiste õiguste puhul minevikku vaatavad või olla julgelt tulevikku suunatud. Kui soovime tagada suuremalt ühiskonnas tegeliku potentsiaali tõestamise karjääri ja isiksuse teemadel, siis kellegi diskrimineerimine tema soost tulenevalt on brutaalsuse suurimaks tunnuseks. Naiste õiguste teadvustamine ja tagamine aitavad Triinu sõnul edendada ajalooliste stigmatiseeritud mustritest välja kasvamist – on aeg lõplikult kasvada välja kingadest, mis on ammu juba end ammendanud. „Abordiõigus seejuures peaks olema mõtleva ühiskonna varasalves, sest see aitab ennetada vägagi mitmete negatiivsete stiimulite kasvu kuritegevusest kuni vaimse tervise komplikatsioonideni. Meie komisjoni külastanud perearst tõdes hästi, et abordiõiguse teema on meditsiiniline, mitte poliitiline – seda võiksime hoida antud teemade juures alati meeles, sest oma ala professionaalid on põhjusega saanud eksperdi tiitli,“ lausub Triin.
Kuidas saaksime kaitsta Euroopa Liidus abordiõiguseid?
Euroopa Liidus saame Triinu sõnul kaitsta abordiõiguseid igaüks esmalt oma turvavõrgust alustades:
- Toome esile seksuaalhariduse olulisust ja eakohast suhtumist laste valmisolekusse erinevatel teemadel kõnelema;
- Tutvume erinevate riikide ajaloolise tausta ja uskumustega – tihti ei pruugi seal olla seoseid faktidega, vaid lihtsalt müütidega;
- Mõtestame, kuidas igaüks saab panustada elementaarsete õiguste panustamisesse kasvõi sel tasemel, et esmalt informeerib end temaatikaga seotud terminitest.
Varasemate sessioonide kohta näeb lisamaterjale Youtube`i kanalilt.
