UURINGU TULEMUS I Eesti inimeste arvates ei peaks vähemuste kaitsmise nimel sõnavabadust piirama
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel viidi viimati 2020. aasta suvel läbi valijaskonna maailmavaatelisi positsioone kaardistav väärtushinnangute uuring. Alates 2016. aastast toimuvas enam kui 100 küsimusega uuringus küsiti sellel aastal ka inimeste arvamust vihakõne teemal. Küsitlusest selgus, et 60% inimeste arvates ei peaks sõnavabadust piirama, kui see riivab mõne vähemuse tõekspidamisi. Küsitluse viis 1000 täisealise Eesti Vabariigi kodaniku seas läbi Norstat Eesti AS.
2020. aasta sügisel tõusis Eesti ühiskonnas üheks oluliseks teemaks vihakõne. Reformierakonna fraktsioon esitas Riigikogus menetlusse vihakõne kriminaliseerimise eelnõu. Esimesel lugemisel detsembris lükkas Riigikogu eelnõu tagasi. Sügisel alustas ka Euroopa Komisjon Eesti suhtes rikkumismenetluse, kuna riik pole vihakõnet kriminaliseerinud.
Mõõtmaks Eesti inimeste suhtumist vihakõne piiramisse, esitati järgmine küsimus: “Kas sõnavabadust avalikus ruumis peaks piirama, kui see riivab mõne vähemuse tõekspidamisi?” 28% inimestest vastas antud küsimusele “Jah” või “Pigem jah”, 60% “Pigem ei” või “Ei” ning 11% ütles “Ei oska öelda”.
Erakondliku eelistuse põhjal on vihakõne piiramise teema kõige vastumeelsem EKRE toetajatele, kellest 79% ei toeta sõnavabaduse piiramist vähemuste kaitsmise nimel. Reformierakonna toetajatest on selle vastu 67%, Isamaa toetajatest 60%, Eesti 200 toetajatest 59%, SDE toetajatest 53% ning Keskerakonna toetajatest 50%. Kuigi vihakõne kriminaliseerimise eelnõu algatati Reformierakonna poolt, siis Reformierakonna toetajad on antud küsimuses ühed kõige skeptilisemad – 28% neist toetab sõnavabaduse piiramist, kui see riivab mõne vähemuse tõekspidamisi.
