Riigikogu võttis tänasel istungil 83 poolthäälega vastu valitsuse algatatud raudteeseaduse, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivid ning korrastatakse seni kehtiva ja korduvalt muudetud seaduse struktuuri ning täpsustakse kehtivaid sätteid.
Raudteeseadusega (201 SE) ülevõetavate ELi direktiivide puhul on tegemist neljanda raudteepaketi tehnilise samba õigusaktidega, mille eesmärk on viia lõpule Euroopa ühtse raudteeturu loomine.
Paketi eesmärk on elavdada raudteesektorit ja teha see konkurentsivõimelisemaks võrreldes teiste transpordisektoritega. Tehnilise samba rakendamisega loodetakse suurendada konkurentsi raudteesektoris vähendades kulusid ja halduskoormust ettevõtetele, kes soovivad tegutseda mitmes Euroopa Liidu riigis. Selleks saab edaspidi taotleda lubasid ELi Raudteeameti kaudu.
Raudteeseadus näeb ette ka vähendada riigilõivumäära, kui raudteeliiklusregistri toiminguteks esitatakse taotlus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) e-teenuse infosüsteemi kaudu. Samas lisatakse seadusesse ka täiendavaid lõivusid näiteks raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi ning raudteeveeremi ehituse tegevusloa muutmise taotluste läbivaatamise eest.
Raudteerajatiste ehitus- ja kasutusõigusega seotu üheselt mõistetavaks muutmiseks muudetakse ehitusseadustikku ning täpsustatakse nõudeid raudteerajatistele. Samuti määratakse raudteerajatiste projekteerimistingimuste väljastamise pädevaks asutuseks TTJA.
Esimese lugemise läbis:
Riigikogu liikmete Indrek Saare, Keit Pentus-Rosimannuse, Jürgen Ligi, Signe Riisalo, Yoko Alenderi, Helmen Küti, Lauri Läänemetsa, Siret Kotka, Andrei Korobeiniku, Raimond Kaljulaidi, Oudekki Loone, Katri Raigi, Jüri Jaansoni, Toomas Kivimägi, Johannes Kerdi, Mart Võrklaeva, Jevgeni Ossinovski, Kalvi Kõva, Jaak Juske, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi, Liina Kersna ja Madis Millingu algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE).
Eelnõu näeb ette keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. Eelnõu kohaselt on seadus planeeritud jõustuma 2021. aasta 1. jaanuarist, karusloomafarmide sulgemise üleminekuajaga kuni 2023. aasta 1. juulini. Algatajad on valmis menetluse käigus täpsustama üleminekutähtaega.
Seletuskirjas märgitakse, et 2015. aasta 26. novembril esitleti Euroopa Parlamendis teadusraportit, mille kohaselt on karusloomafarmide keelustamine ainus lahendus karusnahatööstuses aset leidvate loomade heaolu tõsiste rikkumiste ärahoidmiseks. Raportist nähtub, et karusloomafarme, kus suudetaks metsloomade vajadustele vastu tulla, ei ole olemas. Ka parimad katsed loomade heaolunõudeid järgida ei suuda loomade heaolu tõsta tasemeni, mida enamik inimesi piisavaks peaksid.
Karusloomafarmide keelustamist on arutatud Eestis alates 2009. aastast, mil see teema esimest korda Riigikogus tõstatati. Riigikogu täiskogu on karusloomafarmide keelustamise üle hääletanud aastatel 2017 ja 2019. 10.mail 2017 lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi 49 poolt- ja 24 vastuhäälega. Teisel korral 2019. aasta alguses langes eelnõu välja 28 poolt- ja 25 vastuhäälega.
Läbirääkimistel võttis sõna Jürgen Ligi (RE).
Menetlusest langes välja sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (221 SE), mis nägi ette kulutada 100 protsenti kliimaühikute müügi tulust kliimaeesmärkide saavutamiseks. Keskkonnakomisjon tegi juhtivkomisjonina ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 42 ja vastu 15 Riigikogu liiget ja sellega langes eelnõu menetlusest välja.
