Home Eesti elu Valitsus arutas lisaraha vajadust õdede täiendavaks koolitamiseks
Valitsus arutas lisaraha vajadust õdede täiendavaks koolitamiseks

Valitsus arutas lisaraha vajadust õdede täiendavaks koolitamiseks

Tervise ja- tööminister Tanel Kiik ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna tutvustasid täna valitsuskabinetis õdede ja teiste tervishoiu erialade täiendava koolitamise vajadust ning valitsus leppis kokku, et lisarahastusele esitatakse taotlus riigi eelarvestrateegia koostamise käigus.

Kvaliteetse ja kättesaadava tervishoiuteenuse osutamiseks on vaja rohkem koolitatud ja pädevaid õdesid, kuna nende roll muutub tervishoiu toimimises aina olulisemaks. „Arste ja õdesid napib eriti teravalt maa- ja hajaasustusega piirkondades, ent lihtne ei ole ka suuremates keskustes. Seepärast on kriitilise tähtsusega tervishoiutöötajate vastuvõtu suurendamine haridusasutustes, ja selleks vajalike vahendite planeerimine ka riigi eelarvestrateegias,“ ütles minister Tanel Kiik. „Õdede vastuvõtu suurendamisel ja praktikakulude hüvitamisel vajame tervishoiu kõrgkoolide, haiglate ja tervishoiuasutuste koostööd ning panustamist.“

„Oleme valitsuses ühte meelt, et õdesid, nagu ka teisi tervishoiu eriala spetsialiste on vaja rohkem koolitada. Õdede nappus on olnud pidevalt probleemiks, aga koroonakriisis on see eriti teravalt avaldunud,“ tõdes minister Liina Kersna. 2022. aastal rahastab Haridus- ja Teadusministeerium tervishoiu kõrgkoole täiendavalt 830 000 euroga, et finantseerida varasemast suuremat vastuvõttu ja kasvatada õe põhiõppesse vastuvõttu 80 üliõpilase võrra ehk ligikaudu 600 üliõpilaseni. „Lisaraha on vaja selleks, et järgnevatel aastatel kasvatada vastuvõttu õe põhiõppesse kuni seitsmesaja tudengini aastas,“ selgitas Kersna.

Valitsuses käsitletu loob tulevikus eelduse uue konsensusleppe sõlmimiseks õdede koolitamisega seotud erinevate osapoolte vahel. Konsensusleppes, mis asendab kunagist koolitustellimust vajalike koolitusmahtude kirjeldamisel, lepitakse kokku õe põhiõppe vastuvõtu minimaalsed arvud alates 2022/2023. õppeaastast kuni 2025/2026. õppeaastani. Vabatahtliku konsensusleppega liituvad lisaks mõlemale ministeeriumile Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkoolid ning ühinema on oodatud ka praktikabaaside esindusorganisatsioonid.

Eelmine taoline konsensuslepe sõlmiti 2016. aastal ning see lõppes 2020. aastaga. Vastavalt sellele kasvatasid tervishoiu kõrgkoolid vastuvõttu õe põhiõppesse 517 üliõpilaseni. Haridus- ja Teadusministeeriumi täiendav 500 000 euro suurune toetus võimaldas säilitada sama suurt vastuvõttu ka 2021. aastal.

Sotsiaalministeerium toetab REACT-EU vahenditest aastatel 2022-2023 õe põhiõppe tööpraktika läbiviimist tervishoiuteenuse osutajate juures üle Eesti 2 miljoni euroga. Õppurite arvu kasv nõuab täiendavat valmisolekut ka praktikabaaside poolt.

Eesti rahvastiku vananemise tõttu tuleb üha enam tegeleda krooniliste haiguste ravi ja toetavate  teenustega. Kvaliteetse ja kättesaadava tervishoiuteenuse tagamiseks on vaja piisavat hulka pädevaid tervishoiutöötajaid ja spetsialiste. Eestis on 2020. a seisuga töötavaid õdesid 8484.  Rahvastiku tervise arengukavas seatud eesmärgiks on 9 töötavat õde 1000 elaniku kohta, mis vastab Euroopa Liidu hinnangulisele keskmisele. Selle saavutamiseks on vaja, et 2030. aastaks töötaks Eestis 11 825 õde. Arvestades õdede asendusvajadust pensionile suundumise tõttu, õppurite lõpetamise määra ning Eestis tööjõuga liituvate lõpetanute määra, on vaja eesmärgi saavutamiseks alates 2023. a suurendada õdede põhiõppesse vastuvõttu 700 üliõpilaseni aastas.