Valitsuse kinnitatud tööhõiveprogramm leevendab COVID-19 negatiivseid mõjusid
Neljapäevasel istungil kinnitas valitsus uue tööhõiveprogrammi, mis aitab leevendada COVID-19 levikuga seotud negatiivseid tööturumõjusid. Tööhõiveprogramm võimaldab Eesti Töötukassal jätkata ka paindlikult tööturuteenuste ja -toetuste pakkumist.
Tööhõiveprogramm aastateks 2021-2023 võimaldab lisaks senistele teenustele pakkuda näiteks jätkutuge inimestele, kelle tööl püsimine on raskendatud. Soodsamaks muutub tööandja koolitustoetuse, ettevõtluse alustamise toetuse, nõustamisteenuste ja tööd otsivate inimeste tööturukoolituse tingimused.
„Tööturuteenuseid ja -toetusi planeerides peame arvestama kiiresti muutunud olukorraga tööturul,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Kahtlemata avaldab COVID-19 kriis mõju tööturule nii Eestis kui ülemaailmselt, mis tingib vajaduse reageerida tekkinud situatsioonile paindlikult ka vastavate teenuste pakkumisel. Näiteks tööandja koolitustoetust oma töötajate täiendamiseks võimaldatakse edaspidi ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste koolituste eest. Märkimist väärib ühtlasi jätkutoe laialdasem pakkumine, töö kaotanud juhtidele mõeldud arengutreeningu võimaldamine ja nõustamisteenuste lihtsamini kättesaadavaks tegemine ning ettevõtluse alustamise toetuse tõstmine 6000 euroni.“
Jätkutuge hakkavad pakkuma töötukassa spetsialistid inimestele, kelle tööl püsimine on raskendatud, et nad ei jääks korduvalt tööta. Jätkutoe raames nõustatakse nii tööle asunud inimest kui tööandjat, vajadusel kaasatakse inimese tööl püsimise toetamiseks teisi spetsialiste ja lähivõrgustikku.
Ettevõtluse alustamise toetust suurendatakse kuni 6000 euroni, et soodustada töötute ettevõtlikkust ja iseendale töökoha loomist.
Arengutreeningu ehk coachingu pakkumine on uus juulist käivituv täiendav võimalus töö kaotanud ettevõtete või asutuste juhtidele, et toetada nende ametialast arengut ja toimetulekut muutustega ning aidata teha karjäärivalikuid. Seda teenust hakkab töötukassa pakkuma vastavalt kvalifitseeritud teenusepakkujate abiga.
Tööandja koolitustoetust võimaldatakse edaspidi lisaks värbamise ja muutuste olukorrale ning eesti keele koolitustele ka töötajate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaste oskuste arendamiseks. Samuti on plaanis ühtlustada toetuse määra kuni 80 protsendile toetatavatest koolituskuludest ja suurendada maksimummäära 2500 eurole. Erandina on lubatud katta kuni 100 protsenti ja kuni 2500 eurot toetatavatest koolituskuludest siis, kui võetakse tööle arvel olev töötu. Toetuse saamiseks nõutavat minimaalset koolitusmahtu vähendatakse 80 tunnilt 50 tunnile.
Nõustamisteenuseid (psühholoogiline, sõltuvus- ja võlanõustamine) saab edaspidi osutada paindlikumalt ehk lisaks hankega tellimisele lisandub teenusel osalejale võimalus valida sobiv nõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja juures.
Tööhõiveprogrammi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist. 2021. aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini on tööhõiveprogrammi rahaline maht kuni 56,7 miljonit eurot, 2022. aastal kuni 58,8 miljonit eurot, 2023. aastal kuni 55,8 miljonit eurot. Rahaline maht hõlmab nii tööturuteenuste osutamiseks kui ka stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse maksmiseks kavandatud rahasummat.
1. novembri seisuga oli töötuna arvel 50 487 inimest ning registreeritud töötuse määr 7,8%. Võrreldes eriolukorra algusega on 2020. aasta novembri alguseks registreeritud töötute arv kasvanud ligikaudu 37%.
