Avaleht Koos koroonast üle VIDEO I Erikomisjon arutas haiglate juhtidega olukorda koroonaviiruse tõkestamisel
VIDEO I Erikomisjon arutas haiglate juhtidega olukorda koroonaviiruse tõkestamisel

VIDEO I Erikomisjon arutas haiglate juhtidega olukorda koroonaviiruse tõkestamisel

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon kuulas tänasel avalikul istungil haiglate juhtide selgitusi olukorrast koroonaviiruse tõkestamisel ja leidis, et keskne probleem meditsiinis on tööjõu puudus.

Ülevaatest selgus, et praegu on patsient haiglas koroonaviirusega keskmiselt 10,5 päeva ning haigestunutel on statistiliselt 5,5-protsendiline tõenäosus sattuda haiglasse.

„Olukord on kriitiline ja koormus lähiajal haiglatele kasvab,“ ütles erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu. „Meil tuleb tagada operatiivne süsteem, mis võimaldab olemasolevaid töötajaid ümber paigutada kriitilistesse töölõikudesse, samuti kaasata kriitilistel hetkedel personali erameditsiinist ja viivitusteta kõrgkoolide meditsiini- ja hoolduserialade õppureid.“

Reinsalu märkis, et eriolukorra seadus võimaldab eriolukorra tööde juhil anda töötajatele korraldusi ka töölepingust väljuvate ülesannete täitmiseks.

Komisjoni hinnangul on vajalik lisaeelarvega tagada rahastus, et haiglatel oleks võimalik jätkata koroonahaigeid ravivate meditsiinitöötajate tasustamist koefitsiendiga 1,5. Samuti tuleb tagada haiglatele korralise ja plaanilise ravi rahastus varem kokkulepitud mahus.

Komisjon leidis, et vajalik on koostöös kohalike omavalitsustega välja töötada ka juhend, kuidas tagada haiglast väljakirjutatud patsientide transport koju, arvestades, et ka haiglast väljakirjutatud haiged võivad olla veel nakkusohtlikud.

Komisjoni liikme Annely Akkermanni sõnul teevad haiglajuhid pingutusi pandeemiaga toimetulemiseks ilma välisabi kasutatama. „Lisatööjõudu loodetakse leida eelkõige meditsiinikoolide ja Tartu Ülikooli arstiteaduse üliõpilaste hulgast,“ sõnas Akkermann.

Akkermanni sõnul rõhutasid haiglajuhid, et koroonaga seotud kulud tuleb katta eraldi ning pandeemia taandudes peab olema tagatud võimalus plaanilise ravi teostamiseks tavapärases aasta mahus, et ravijärjekorrad ei pikeneks veelgi. „Haiglajuhid tuletasid meelde, et meditsiiniõdede puudus on ammune probleem ning riik peab leidma võimalusi selle lahendamiseks pikas perspektiivis,“ lisas Akkermann.

Hädaolukorra meditsiinijuhi kinnitusel ei ole lähemate nädalate jooksul Eestil eeldatavalt vajadust hingamisaparaatide ja ventilaatorite palumiseks naaberriikidelt ja liitlastelt. Komisjon soovitas alustada abireservi tekitamiseks läbirääkimisi juhuks, kui selline praktiline vajadus peaks tekkima.

Komisjonile andsid selgitusi hädaolukorra meditsiinijuht ja Pärnu haigla juhatuse esimees Urmas Sule, Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige ja haigla ülemarst Peep Talving, Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Arkadi Popov, Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee, Rakvere haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev, Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler ja Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas.