VIDEO I President Kaljulaid ÜROs: tänavune aasta on näidanud meie suurt sõltuvust tervetest ökosüsteemidest

„Me tähistame ÜRO 75. aastapäeva ajal, mil tervel planeedil valitseb hädaolukord. Tänavune aasta on meile näidanud – ehk isegi selgemini kui kunagi varem – meie suurt sõltuvust tervetest ökosüsteemidest, mille mõju on palju ulatuslikum kui ainuüksi meie tervisele,“ lausus president Kersti Kaljulaid ÜRO bioloogilise mitmekesisuse tippkohtumisel.

Riigipea sõnul on meie tegevuste killustatus peamine põhjus, miks me oleme olemasolevate keskkonnakriisidega tegelemisel üleilmselt ebatõhusad ja kaotanud väärtuslikku aega. „Me peame endile teadvustama kaudset vastutust, sest atmosfääriõhk ja ookeanivesi on ühised, ja ühised hüved ei tunnista inimese seatud piire,“ lisas president Kaljulaid.

Vabariigi President nentis, et praegustele keskkonnakriisidele tõhusalt reageerimiseks on tarvis täiustada mitmepoolset koostööd ning ÜRO-l on selles väga oluline roll. „Seetõttu on nüüd hädavajalik anda endast parim, et rakendada 2020. aasta järgset ambitsioonikate eesmärkidega üleilmset bioloogilise mitmekesisuse kaitseks loodud tegevusraamistikku ja viia edukalt lõpule läbirääkimised, mis puudutavad avamere kaitse alla võtmist ÜRO mereõiguse konventsiooni raames. ÜRO väljakuulutatud ökosüsteemide taastamise kümnend peab olema kesksel kohal käesolevast kriisist taastumise meetmete hulgas. Meie tegevusetuse hind on üüratu ja muudab kestliku arengu eesmärkide saavutamise võimatuks,“ lausus riigipea.

Heade uudiste portaal avaldab kõne täismahus ja muutmata kujul.

ÜRO bioloogilise mitmekesisuse tippkohtumisel

Head sõbrad!

Vaatamata ambitsioonikatele eesmärkidele ja Rio konventsiooni järgselt sõlmitud üleilmsetele ja regionaalsetele lepetele ei ole me suutnud pidurdada ökosüsteemide kadumist ja kahjustumist. Samuti peame tunnistama, et ka kaitstavaid alasid mõjutab ikkagi kliima soojenemine, mis paratamatult kahandab elurikkuse säilitamiseks tehtava töö tulemuslikkust.

Teatavasti sõltub populatsiooni säilenõtkus selle geneetilisest mitmekesisusest. Selleks, et vältida isoleeritud ja seega sisearetatud kolooniaid, tuleb meil luua sidus ökosüsteemide ja elupaikade võrgustik, mis võimaldab liikidel kaitsealade vahel liikuda.

Me vajame ökosüsteemsemat ja pikaajalisemat lähenemist, mis oleks lahutamatuks osaks kõigis valdkondlikes poliitikates. Praegused tootmis- ja tarbimismudelid ei arvesta elurikkuse pakutavate ökosüsteemiteenustega. Põllumajanduses ja metsanduses levinud kahjulikud maakasutustavad ning ookeani reostamine tuleb lõpetada.

Kliimamuutused võivad juba olla elurikkuse kao olulisimaks teguriks. Siiani on elurikkusele tuginevaid looduspõhiseid lahendusi kliimamuutustega kohanemise strateegias vähe kasutatud, olgugi et need võivad märkimisväärselt parandada meie säilenõtkust mitmete kliimaohtude suhtes.

Meie tegevuste killustatus on peamine põhjus, miks me oleme olemasolevate keskkonnakriisidega tegelemisel üleilmselt ebatõhusad ja kaotanud väärtuslikku aega.

Me peame endile teadvustama kaudset vastutust, sest atmosfääriõhk ja ookeanivesi on ühised, ja ühised hüved ei tunnista inimese seatud piire.

Praegustele keskkonnakriisidele tõhusalt reageerimiseks on tarvis täiustada mitmepoolset koostööd. ÜRO-l on selles väga oluline roll. Seetõttu on nüüd hädavajalik anda endast parim, et rakendada 2020. aasta järgset ambitsioonikate eesmärkidega üleilmset bioloogilise mitmekesisuse kaitseks loodud tegevusraamistikku ja viia edukalt lõpule läbirääkimised, mis puudutavad avamere kaitse alla võtmist ÜRO mereõiguse konventsiooni raames. ÜRO väljakuulutatud ökosüsteemide taastamise kümnend peab olema kesksel kohal käesolevast kriisist taastumise meetmete hulgas. Meie tegevusetuse hind on üüratu ja muudab kestliku arengu eesmärkide saavutamise võimatuks.

Me tähistame ÜRO 75. aastapäeva ajal, mil tervel planeedil valitseb hädaolukord. Tänavune aasta on meile näidanud – ehk isegi selgemini kui kunagi varem – meie suurt sõltuvust tervetest ökosüsteemidest, mille mõju on palju ulatuslikum kui ainuüksi meie tervisele.

Meie, inimesed, oleme äärmiselt osavad loodusvarasid kasutama ja keskkonnamuutustega toime tulema. Kuid kusagil on ka piir meie jaoks – kaljuserv, millest me ei soovi üle astuda.

Tegutsegem, tegutsegem kohe ja tegutsegem koos!