Ühekordsete plastnõudega keskkonna koormamise vähendamiseks palub Viljandi pärimusmuusika festival inimestel ja ettevõtetel saata plastikust kasutamata jäänud joogikõrred peoala dekoratsioonide loomiseks, andes neile prügilasse sattumise asemel pikkadeks aastateks väärika funktsiooni. Kõrsi saab tuua või pakiautomaadiga saata kuni juuni lõpuni.
Viljandi pärimusmuusika festivali kunstnik Triin Amur sai dekoratsioonide loomiseks plastikust joogikõrte rakendamise tõuke sellest, et vastavalt Euroopa ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusesse on alates 1. jaanuarist 2024 avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ning söögiriistu. “Ma olen juba mõnda aega mõelnud, mis saab nendest kasutamata kõrtest, mis jäävad koduse rohepöörde tõttu või ka kohvikutes ja restoranides seisma, sest paljud on läinud juba korduskasutavatele üle. Kahju oleks, kui need lihtsalt prügikasti rändaks,” märkis Amur.
Ma olen juba mõnda aega mõelnud, mis saab nendest kasutamata kõrtest, mis jäävad koduse rohepöörde tõttu või ka kohvikutes ja restoranides seisma, sest paljud on läinud juba korduskasutavatele üle. Kahju oleks, kui need lihtsalt prügikasti rändaks.
Kord, puhtus ja raiskamise vähendamine on olnud Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajate jaoks väga tähtsad väärtused sündmuse sünnist peale. “Festivali publik on sellist suhtumist toetanud ning oma hooliva käitumisega eeskuju andnud kogu Eesti ühiskonnale. Mul on siiralt suur rõõm selle üle, et ka meie festivali kunstilise kujunduse meeskond, eesotsas Triinuga, leiab üha uusi ja uusi võimalusi, kuidas esinemispaiku ja lavasid dekoreerides kasutada ära materjale, mis muidu võiks koormata Eesti jäätmesüsteemi ning prügilaid. Nii rõõmustavad näiteks tänavu kogutavad joogikõrred lavakaunistuste osadena edaspidi festivali külastajate pilku aga veel aastaid. Säästlik mõtlemine on heaperemehelik majandamine ning omane eesti talupojakultuurile iidsetest aegadest saati,” meenutas festivali pealik Ando Kiviberg.
Festivali publik on sellist suhtumist toetanud ning oma hooliva käitumisega eeskuju andnud kogu Eesti ühiskonnale. Mul on siiralt suur rõõm selle üle, et ka meie festivali kunstilise kujunduse meeskond, leiab üha uusi ja uusi võimalusi, kuidas esinemispaiku ja lavasid dekoreerides kasutada ära materjale, mis muidu võiks koormata Eesti jäätmesüsteemi ning prügilaid.
Nii Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajad kui külastajad on ümbritsevast, endast ja kaaslastest hoolivad ning lisaks jätkusuutlikule disainile korduskasutatakse festivalil kõiki esemeid, mida on vähegi võimalik uuesti tarvitada — alates siltidest ja viitadest kuni mööblini. Festivali lava- ja ala dekoratsioonide valmistamisel arvestatakse väärtustava taaskasutuse ja nulljäägilise disainipraktika põhimõtetega ning rakendatakse pea ainult jääkmaterjale, millest suurem osa on tulnud ettevõtetelt, kes soovivad oma tootmisjääkidele keskkonnasõbralikumat lahendust leida.
Festivali lava- ja ala dekoratsioonide valmistamisel arvestatakse väärtustava taaskasutuse ja nulljäägilise disainipraktika põhimõtetega ning rakendatakse pea ainult jääkmaterjale.
Sarnaselt eelmistele aastatele tarvitatakse festivalil ainult korduskasutatavaid nõusid ja külastajad on festivalialale väga oodatud ka oma söögiriistadega, mida saab pesta nõudeloputuspunktis. Traditsiooniliselt on avatud joogiveepunktid, kus oma pudelid või topsid tasuta puhta kraaniveega täita. Ka tekkivaid jäätmeid kogutakse festivalil liigiti ning abiks on vabatahtlikud rohesaadikud.
- Puhtad, kasutamata plastkõrred saab tuua kuni juuni lõpuni Viljandi Pärimusmuusika Aida majajuhi kätte, teisipäevast laupäevani kella 12-st 19-ni, või saata pakiautomaadiga Viljandi bussijaama, Centrumi või UKU keskuse pakiautomaati, lisades saaja telefoninumbri +372 5883 0486.
- XXXI Viljandi pärimusmuusika festival toimub 25.–28. juulini 2024 ning tänavusuvise festivali teema on “Mustrid ja jäljed”.
