Reoveeauto metsa alla tühjendamine peab lõppema!
Keskkonnaministeerium otsib koos Eesti Vee-ettevõtete Liidu ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatega lahendust reovee vedamise ja purgimise probleemidele.
Eestis kasutab 17 protsenti elanikkonnast reovee kohtkäitluse lahendusi, millest enim on levinud reovee kogumismahutid. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud 83 protsenti elanikkonnast.
Veeseaduse kohaselt peab kohalik omavalitsus tagama kogu tekkiva reovee nõuetekohase puhastuse. Tegelikkuses on pilt omavalitsuste lõikes väga erinev. Osades omavalitsustes väljastatakse reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja alusel reovee vedajale vedajakaart, vedusid jälgitakse autodele paigaldatud GPS-seadmete abil ning reovee purgimiskohad on piisavad elanikkonna ja ettevõtete vajaduste täitmiseks. Samal ajal on omavalitsusi, kellel puudub ülevaade reovee kohtkäitluse ja äraveo mahtudest ning reovee äraveoteenust pakkuvatest ettevõtetest. Eelkõige on selle tinginud liiga üldsõnaline reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri või selle puudumine ning puudulik kontroll reovee vedajate üle. Oluline roll on ka vähesel koostööl vee-ettevõtte ja omavalitsuse ametnike vahel.
EVEL-i tegevjuht Pille Aarma on seisukohal, et reovee purgimise teenus peab muutuma läbipaistvamaks: „Kui puhasti keeldub reovee vastuvõtmisest kas selle omaduste või vajaliku mahu puudumise tõttu, siis peaks olema jälgitav, mida reoveega edasi tehti. Võimalus, et auto tühjendati metsa alla või jõkke, tuleb täiesti välistada.“
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liivi sõnul peavad omavalitused taristu arendamise kavades enam tähelepanu pöörama nende inimeste reovee nõuetekohasele kokkukogumisele ja puhastamisele, kelle reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. „Juba taristu planeerimisel tuleb arvestada vajalikus mahus purgimiskohtade kavandamisega. Samuti on vaja tõhustada reovee kohtkäitluse aruandlust ja kontrolli,“ ütles Liiv.
Arutelud ELVL-i, EVEL-i ja ministeeriumi vahel jätkuvad septembri teises pooles.
