L’Oréal Balticu programmi “Naised teaduses“ preemiad pälvisid Kaija Põhako-Esko ja Mari-Ann Lind
L’Oréal Balticu programmi „Naised teaduses“ noorte talentide tänavused 6000 euro suurused auhinnad pälvisid Tartu Ülikooli teadlane Kaija Põhako-Esko ja doktorant Mari-Ann Lind. Stipendiumi toel püüavad nad leida uusi lahendusi, et abistada inimesi ja parandada loomade elutingimusi.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi materjalidekeemia kaasprofessor Kaija Põhako-Esko soovib stipendiumi toel välja töötada uudseid materjale pehmerobootikaseadmete jaoks.
„Pehmerobootika tegeleb seadmetega, mis on pehmed ja inimkehaga ühilduvad, näiteks rõivasarnased eksoskeletid, mis aitavad liikumisvaegusega inimesi ja on abiks taastusravis. Eksoskelette kasutatakse sageli ka spordis ja töötervishoius turvalisuse tagamiseks ja vigastuste vältimiseks. Tahan arendada uusi materjale. Selleks kombineerin tekstiilitehnoloogiaid ja elektroaktiivseid polümeere ehk materjale, mis muudavad oma kuju elektrilise signaali toimel. Tekstiilid on sobiv lähtepunkt, et arendada välja kasulikke ja uudseid pehmerobootikaseadmeid, sest me kõik kanname tekstiile ja tekstiilitehnoloogiad on sajandite jooksul täiuseni lihvitud,” selgitas Põhako-Esko.
Tartu Ülikooli loomaökoloogia doktorant Mari-Ann Lind plaanib stipendiumi toel uurida inimtekkelise reostuse mõju Läänemeres elavatele lestakaladele. Tema sõnul on oluline välja selgitada, kas pikaajalise reostuse tulemusena on kaladel evolutsioneerunud viisid, mis kaitsevad neid vähkkasvajate tekke eest, näiteks kas kõhumikroobid aitavad vähki põhjustavate reostusainetega paremini toime tulla.
“Varasemalt on leitud, et kõhu mikrobioom ja vähkkasvajate teke võivad olla omavahel seotud. Tahan välja selgitada, kas seos on olemas. Teadustöö tulemused aitavad paremini mõista reostuse mõju kaladele, tänu millele on võimalik luua tõhusamad keskkonnameetmed ja paremini reguleerida saasteainete sattumist keskkonda. Loomade vähkkasvajate uurimine võib pakkuda ka uudseid ideid meditsiinivaldkonna jaoks, näiteks inimeste vähiraviks,” rääkis Lind.
Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on oluline tähele panna andekaid noori naisteadlasi, kes on pühendunud uudsete ja praktiliste lahenduste leidmisele ühiskonna jaoks.
“Elamist väärt tulevik saab tugineda ainult tasakaalule ja soolisele võrdõiguslikkusele kõikides ühiskonna toimimise peamistes aspektides. Noorte andekate naisteadlaste toetamine on sellise tasakaalu saavutamiseks üks eesrindlikumaid ja tulemuslikke viise. Säravate naisteadlaste esiletõstmine inspireerib kogu ühiskonda,” ütles Soomere.
Eestis hakati „Naised teaduses“ auhindu välja andma viis aastat tagasi. Selle tunnustuse on saanud kuus säravat naisteadlast, kellest kolm on saanud juba professoriks: dr Els Heinsalu, prof Karin Kogermann, prof Tuul Sepp, dr Kaarin Parts, prof Maarja Grossberg ja dr Lisandra Marina Da Rocha Meneses-Nandha. Lisaks tasub mainida, et Maarja Grossberg valiti 10. juunil Eesti Noorte Teaduste Akadeemia presidendiks.
„Naised teaduses“ on ainus toetusprogramm Baltikumis, mis toetab koostöös UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni ja Eesti Teaduste Akadeemiaga naisteadlaste ametialast arengut ja nende jaoks oluliste eesmärkide saavutamist. Baltikumi programm on kasvanud välja ülemaailmsest „Naised teaduses“ programmist, mis loodi 1998. aastal, et suurendada naisteadlaste arvu ja edendada soolist võrdõiguslikkust teadusmaailmas.
