Eesti korraldatud põhjatsooni taimekaitsevahendite turule lubamise telekonverents tõi laua taha üle 90 eksperdi
14.–15. septembril toimunud põhjatsooni taimekaitsevahendite valdkonna ekspertide veebikonverentsil tõstatus olulise teemana riskihindamine kasvuhoonetes nii Euroopa Liidus (EL) kui põhjatsoonis. Tähelepanu all oli ka mesilaste riskihindamine, mis on põhjatsoonis ülejäänud liikmesriikidega võrreldes rangem, et tagada tolmeldajate tõhus kaitse.
Esimest korda Eesti juhtida olnud põhjatsooni taimekaitsevahendite turule lubamisega seotud ekspertide veebikonverentsil arutlesid eksperdid muu hulgas selle üle, kuidas soodustada madala riskiga taimekaitsevahendite turule lubamist, kuidas hinnata taimekaitsevahendite jääke mees ning millisel määral tuleb hoida taimekaitsevahendite hindamisega seotud andmeid konfidentsiaalsena.
Olulise teemana tõstatus nii Euroopa Liidus kui põhjatsoonis riskihindamine kasvuhoonetes. Leiti, et põhjatsoon vajab selgust, kuidas eri struktuuriga kasvuhoone tüüpe määratleda ning otsustati alustada esialgse info koondamise projektiga.
Eesti eesistumisega kaasnevad kohustused kestavad aasta läbi. Lisaks põhjatsooni esindamisele nii rahvusvahelistel kohtumistel kui taimekaitsetööstusega suhtlemisel on eesistuja korraldada ka juhtkomitee ja ekspertgruppide telekonverentsid ning taimekaitsevahendite hindamise ja turule lubamise tööd kirjeldava ühise juhenddokumendi uuendamine.
Telekonverentsil pidas sissejuhatava ettekande ka Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Anu Nemvalts. „Peamised väljakutsed PTA-le on toimeainete keelustamine, millest tulenevalt on tootjatel kasutada järjest vähem taimekaitsevahendeid,“ rääkis Nemvalts, lisades, et see soodustab illegaalse turu teket ning keelatud ainete kasutamist tootmises.
Nemvaltsi sõnul on Eesti väljakutseks veel suurendada suutlikkust toimeainete hindamise vallas, mis praegu on alla vajaliku miinimumtaseme. „Selle parandamiseks otsime täiendavaid finantse, et hindamismeeskonda suurendada,“ sõnas ta.
Suureks edusammuks peab peadirektori asetäitja mesilaste vähenenud suremust taimekaitsevahendite tõttu. „Viimasel kolmel aastal ei ole Eestis teada ühtegi juhtumit, kus mesilaspere oleks hukkunud taimekaitsevahendite kasutamise tõttu,“ lausub Nemvalts ja lisab, et see on saavutatud tänu heale koostööle mesinike ja põllumajandustootjatega.
Euroopa Liit on jaotatud sarnaseid keskkonna- ja kliimatingimusi arvestades taimekaitsevahendite turule lubamises kolme tsooni. Eesti kuulub Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandiga põhjatsooni. Tsooni eesmärk on teha koostööd taimekaitsevahendite hindamisel, et vähendada liikmesriikide koormust ning tagada taimekaitsevahendite ühtlasem kättesaadavus.
Tänavu osales veebikonverentsil kaheksast riigist üle 90 eksperdi, kes tegelevad taimekaitsevahendite riskihindamisega toksikoloogiliste omaduste, füüsikalis-keemiliste omaduste, ökotoksikoloogiliste omaduste, keskkonnas leviku ja käitumise, jääkide ja efektiivsuse valdkonnas ning riskijuhtimise ja turule lubamise koordineerimisega.
