Tartu rahu aastapäeva tähistatakse pärgadega, aga ka muuseumides
Tartu rahulepingu 102. aastapäeva tähistatakse 2. veebruaril Tartus traditsioonilise mälestustseremoonia ja kõnekoosolekutega, teemakohastele näitustele ootavad külastajaid Tartu linnamuuseum ja ERM.
2. veebruaril kell 9 alustatakse pärgade asetamist mälestusmonumentidele. Linnavalitsuse esindajad viivad pärjad Pauluse kalmistul asuvale Vabadussõja memoriaalile ning Raadi kalmistul Julius Kuperjanovi hauale ja Lõuna-Eesti vabastajate mälestussambale.
Kell 10 algab Tartu rahu 102. aastapäevale pühendatud mälestustseremoonia Tartu Vabadussõja mälestussamba Kalevipoeg juures. Sõnavõtuga esinevad Tartu volikogu esimees Tõnis Lukas, Tartu linnapea Urmas Klaas, Kaitseväe Akadeemia rektori asetäitja kolonel Riivo Valge ja korporatsiooni E!K!L! esindaja Henri Pehk. Tartu rahu mälestustseremoonia korraldavad Tartu linn ja Eesti Korporatsioonide Liidu presideeriv korporatsioon Tehnola. Mälestussambale asetavad pärjad Tartu linn, Kaitseväe Akadeemia, Eesti Korporatsioonide Liit, Kaitseliidu Tartu malev, politsei- ja piirivalveamet ja teised institutsioonid.
Kell 11 algab Tartu rahu platsil (Vanemuise 33) traditsiooniline Tartu rahu aastapäevale pühendatud gümnaasiumiõpilaste kõnekoosolek. Koolide õpilasesindused asetavad küünlad ja pärja Jaan Poska bareljeefi juurde, sõna võtavad Tartu linnapea Urmas Klaas, Tartu linnavolikogu esimees Tõnis Lukas ning riigikogu liige, Tartu ülikooli professor Margit Sutrop. Sündmusel esinevad ka Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi õpilased Ott Kiveste, Rasmus Allik, Parvin Tiks ja Grete Kaio. Gümnasistide kõnekoosoleku korraldab tänavu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium.
Kell 12 toimub Tartu rahulepingu 102. aastapäeva tähistav traditsiooniline kõnekoosolek Tartu rahu platsil (Vanemuise 33), korraldaja Põllumeeste Kogu.
Tartu Linnamuuseumi saalis ootab külastajaid Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäevaks valminud näitus, mis tutvustab Tartu rahulepingu saamislugu ja linna rolli rahukõnelustel. Vaataja suunatakse saja aasta tagusesse Tartu linnamiljöösse, viiakse kurssi riigi toonase poliitilise eluga, esitletakse nii Eesti kui Nõukogude Vene rahudelegatsioonide liikmeid, heidetakse pilk rahukonverentsi igapäevatöösse ning vaadeldakse sõlmitud rahu tulemusi ning tagajärgi.
Kõrvalruumis, Tartu rahu toas, on esil tekstiilikunstnik Anu Raua gobeläänvaip “Tartu rahu”, Ants Piibu diplomaatiline pass ning virtuaallavastus Tartu rahuläbirääkimistest. Lavastus on filmitud 360 kraadi tehnoloogiaga, mis lubab vaatajal tunda end läbirääkimisprotsessi vaatlejana. Stseenid kulgevad väljavõtetena läbirääkimiste käigust ja olulistest hetkedest kuni lepingu allkirjastamiseni.
Eesti Rahva Muuseumi püsinäitusel “Kohtumised” saab sirvida digilaua abil ajaloolist Tartu rahulepingut ning päeva vältel osa võtta lipu otsimise mängust. Teemasaalis „Rahvas ja riik“ on vaatamiseks väljas Eesti riigi väärikad aurahad ja sümboolse tähendusega esemed. Kell 16 tähistatakse Tartu rahu aastapäeva teematuuriga „Vabaduse eest”. Tuur on tasuta, aga osta tuleb püsinäituse “Kohtumised” pilet. Kodust lahkumata saab tutvuda virtuaalnäitustega „Aja jälg“ 1-6, mis on põhjalik lisa Avatud Hoidla postiajalookogude teemale Vabadussõja ajast.
