Avaleht Eesti elu Aas: kui saame omavalitsused paati, võib oodata juba lähiajal mugavamaid ja kiiremaid ühistranspordiühendusi
Aas: kui saame omavalitsused paati, võib oodata juba lähiajal mugavamaid ja kiiremaid ühistranspordiühendusi

Aas: kui saame omavalitsused paati, võib oodata juba lähiajal mugavamaid ja kiiremaid ühistranspordiühendusi

Selle aasta teises pooles algavad läbirääkimised Tallinna, Harju- ja Põhja-Raplamaa ühiseks transpordikorralduseks. Eesmärk on jõuda kokkulepeteni, kuidas piirkonna ühistransporti rahastada ning luua regiooniülene ühistranspordikeskus.

Eile tutvustas pealinna piirkonna ühistranspordisüsteemi arenguhüppeks vajalikke muudatusi Soome ettevõtte Flou, kes lõi koos Eesti partneri Inphysicaga esmase nägemuse sidusast ühistranspordi liinivõrgust, mis läheb üle omavalitsuste piiride ja transpordiliikide (UURING LEITAV SIIT).

Teine lepingupartner Civitta otsis võimalusi, kuidas peaksid koostööd tegema Tallinna linn koos teiste piirkonna omavalitsustega, Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ja Elron, et pakkuda inimestele mugavat ja sidusat ühistranspordi kasutust, olgu see rong, buss, tramm või nõudetransport (UURING LEITAV SIIT).

„Tänu värsketele uuringutele on meil olemas selge viie aasta teekaart ja nägemus, kuidas panna rong, buss, tramm ning nõudetransport sama sammu käima ja muuta erinevad ühistranspordivahendid üksteise pikendusteks. Kui saame omavalitsused ühele nõule ka rahastamismudeliga ning rakendame ühtse üleriigilise piletisüsteemi, jõuame juba lähiaastatel ühistranspordi korralduseni, mis on inimesele mugavam, kiirem ning kus ei pea enam ostma eraldi piletit bussi- ja rongisõiduks, vaid saab osta sõiduõiguse sihtkohta jõudmiseks olenemata liiklusvahendist,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on Tallinna eesmärgiks vähendada liikluskoormust linna tänavatel, millest teatavasti ligikaudu 30 protsenti tuleb pealinnast väljastpoolt. Selleks tuleb soodustada ühistranspordi kasutamist. Kuid ka teisi omavalitsusi tuleb motiveerida, näidata pikemat perspektiivi ja tuua esile kasutegurid. „Ideaalis võiks uus ühistranspordivõrgustik olla kogu piirkonnas kasutajatele tasuta, kuid see on võimalik üksnes riigi toel. Tallinnas jääb ka edaspidi igal juhul toimima tasuta ühistransport. Samuti on oluline, et uue võrgustiku loomine oleks tsentraalselt juhitud,“ rääkis Kõlvart. Ta lisas, et Tallinn on huvitatud projektis osalemisest, kuid vajalik on ka teiste omavalitsuste ja riigi panus ning koostöö.

Civitta uuris, kuidas muuta piirkonna ühistranspordi korraldus ja finantseerimine ühtsemaks ning sellega teenus inimesele kättesaadavamaks, lihtsalt arusaadavaks ja mugavaks. Civitta hinnangul saab muutust esile kutsuda läbi ühise ühistranspordikeskuse loomise, ühistranspordi finantseerimise osakaalude muutmise ning Tallinna regioonis konstantse piletihinna loomisega.

Flou koos Inphysicaga mudeldasid piirkonna ühtset ühistranspordisüsteemi ning jõudsid järelduseni, et Tallinna regioonis peaks ühistranspordi selgrooks olema rong, tramm ning intervallipõhised liinid, millele kogu ülejäänud süsteem üles ehitada. Samuti tuleks ümber mõtestada sõlmpunktid, et need ei jookseks kokku kesklinna, vaid tekiksid mugavad ümberistumise võimalused ka keskusest väljapoole. Ühtne liinivõrk kogu piirkonnale on vajalik, et ühistranspordisüsteem suudaks ära teenindada ka suureneva kasutajate arvu tulevikus. Mudeli järgi peaks ümberkorraldatud süsteemil olema ainuüksi võidetud reisimise aja arvelt aastas ligi 45 miljonit eurot sotsiaalmajanduslikku kasu. Lisaks ühistranspordi kasutuse kasv, väiksem autode vool Tallinnas ja seeläbi vähenenud keskkonnajalajälg.

Järgnevate tegevustena alustavad Tallinna linn ja Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus naaberomavalitsustega finantseerimise läbirääkimisi. Eesmärk on sõlmida koostöömemorandumid rahastuse ja liinivõrgu strateegiliseks muutuseks 2022. aasta alguseks. Jätkub juriidiline analüüs, et luua ühtne ühistranspordikeskus Tallinna, Harju- ja Põhja-Raplamaale.

Samuti teeb Transpordiamet üle-eestilise ühtse piletimüügisüsteemi loomise ettevalmistusi ning valmistab ette hanget koos suuremate linnade, ühistranspordikeskuste ja Elroniga.