Homme algab Eesti Maaülikooli aulas konverents „Terve loom ja tervislik toit“, kus loomakasvatuse, veterinaarmeditsiini ja toidu teadlased ning loomakasvatajad tutvustavad kahe päeva jooksul uuemaid saavutusi loomade tervise ja heaolu tagamisel ning tervisliku toidu tootmisel.
Tervislik ja ohutu toit muutub inimeste jaoks järjest olulisemaks. Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi juhataja Toomas Tiirats ütles, et sellel konverentsil tutvustatakse eri aspekte tervikahelast, kuidas tagada tervisliku toidu jõudmine põllult või laudast inimeste toidulauale. „Toiduohutus algab sealt, kus ja kuidas toit kasvab – ümbritsev keskkond peab olema võimalikult puhas ja tervislik. Toidu kvaliteeti mõjutab ka loomade heaolu ja tervis ning seejärel tulevad toidutootmise ja toiduhügieeni küsimused. Maaülikooli kui biomajanduse teadmuskeskuse tugevus on see, et meie teadlased tegelevad kõikide nende teemadega ja jõuavad siin ka uute avastuste ja lahendusteni,“ tõdes Tiirats.
Toiduohutus algab sealt, kus ja kuidas toit kasvab.
Kuna toidupuudus maailmas suureneb, siis on esmatähtis leida võimalusi kogu Eestis kasvanud ja kasvatatud väärtusliku tooraine väärindamiseks. Pole ju mõtet saata toidutootmises tekkivaid kõrvalsaadusi ja jääke kompostihunnikusse, kui neis on veel palju väärtuslikke aineid varuks.
Esimesel konverentsipäeval käsitleb mitu ettekannet häid näiteid, kuidas kasutada aiandustootmises ja esmatöötlemisel tekkivaid kõrvalsaadusi liha- ja kalatoodete valmistamisel, et suurendada loomse toidu tervislikkust ja tagada ilma toidu lisaaineid kasutamata väärindatud toidule ka piisav säilimisaeg. Toiduhügieeni ja veterinaarse rahvatervise professor Mati Roasto toob näite mustsõstra, rabarberi ja õuna mahla pressjääkidest, millel on tõestatud antioksüdantsed ja antimikroobsed omadused. „Kasutades neid taimseid väärtuslikke komponente näiteks lihapallide koostises, saame vähendada e-ainete kasutamist lihapallide tootmisel, mis on paljudele tarbijatele kindlasti rõõmustav uudis,“ ütles Roasto. Paljud sellised lahendused on praegu Eesti Maaülikoolis katsetamisel.
Konverentsi teisel päeval räägitakse põhjalikumalt loomakasvatuse suunast, mis lisaks traditsioonilistele veise-, sea- ja lambafarmidele või mesilastekasvatusele hõlmab tänapäeval ka täiesti uusi valdkondi, näiteks kärbse- või vaglafarme. Üks ettekannetest puudutab näiteks uuringut kärbsevaklade söötmisest sigadele. Tähelepanu väärib see, et tänapäeva farmides kasutatakse hulgaliselt nutikaid tehnoloogiaid, mida mitmes konverentsi ettekandes ka lähemalt tutvustatakse.
- Tutvu konverentsi programmiga konverentsi kodulehel.
