EUROOPA TOETUS I Peaminister Jüri Ratas: loodetavasti saame lähikuudel selguse, kui suur ja milline saab olema Euroopa Liidu järgmine eelarve ning Eesti osa selles

Heade uudiste portaal avaldab peaminister Jüri Ratase kommentaari seoses Euroopa Komisjoni poolt täna esitatud Euroopa Liidu uuendatud 2021-2027 pikaajalise eelarve ja taaskäivitamise kava ettepanekuga täismahus ja muutmata kujul.

„Olen veendunud, et Euroopa Liit peab kriisile reageerima ajutise, suunatud ja piisavalt suure jõuga. Taaskäivitamise kava on positiivne ja jõuline samm ning selge märk, et Euroopa Liit soovib väga kiiresti majandust kriisist väljuda ja liikuda rohelise, digitaalse ja vastupidava majanduse poole.

Komisjoni ettepanekus suurendatakse investeeringuid kliimeesmärkidele ja digiarengule ning reformidele, mis muudaksid riigid vastupanuvõimelistemaks võimalikele tulevastele kriisidele. Eesmärk on toetada riikide majanduste muutumist tugevamaks. See tähendaks suuremat tuge investeeringuteks meie inimeste ja ettevõtjate heaks, reformide elluviimiseks ning taristu rajamiseks. COVID-19 tervisekriisi leevenemisel on majanduse taaskäivitamiseks need investeeringud nüüd veelgi olulisemad.

Väga oluline on lühiajaliste väljakutsete kõrval pöörata kindlasti tähelepanu ka Eesti pikaajalistele sihtidele ja arenguvajadustele. Meie jaoks on kindlasti olulisel kohal inimeste tervis ja oskused, tugev ja teadmistepõhine majandus, uuenduslikud tehnoloogiad ning turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Neis saame tugineda strateegia Eesti 2035 prioriteetidele.

Ettepanek taaskäivitamise kava kohta tähendaks Eestile 3,3 miljardit eurot lisaks ELi pikaajalise eelarve ettepanekule. Sellest 1,85 miljardit oleksid toetused ja ülejäänu võimalus saada väga headel tingimustel laenu. Nende toetuste hulgas on õiglase ülemineku fondi tugi roheüleminekuks, mis neljakordistuks Eestile 125 miljonist 552 miljoni euroni. See on väga tähtis kindlasti ka Ida-Virumaa jaoks. Samuti suurendatakse ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu arengu vahendeid.

Majanduse taaskäivitamiseks on kriitiline siseturu toimimine ning investeeringud piiriülestesse ühisprojektidesse, nagu Rail Baltic. Seisame jätkuvalt selle eest, et Rail Baltic saaks ELi eelarvest rahastuse.

Kindlasti pean vajalikuks, et Euroopa Liidu laenamise võimaldamise kohta ütleks oma sõna ja otsuse Riigikogu. EL soovib laenuga toetada kriisioludes suuremat pikaajalist eelarvet. Pean oluliseks, et sellest tehtavad investeeringud aitaksid ühelt poolt kriisist kiirelt väljuda ning teiselt poolt tooksid ka pikaajalist kasu.

Üleilmne tervisekriis mõjutab tugevalt kõiki Euroopa Liidu liikmesriike ja kogu ülejäänud maailma. See on kahjuks võtnud tohutu hulga inimeste elusid ning pannud ka Euroopa majanduse seisma. Meie riikide majandused on niivõrd tihedalt seotud, et meie inimeste heaolu sõltub üksteise käekäigust. Euroopa Liidu ajaloo suurim taaskäivitamispakett on seetõttu oluline hüppelaud kõigile liikmesriikidele, et elavdada majandust ning tagada Euroopa inimestele töökohad ja elamisväärne tulevik.

Euroopa Komisjoni ettepanek ELi järgmise pikaajalise eelarve kohta ja taaskäivitamise kava loomiseks annab tugeva aluse, mille pinnalt saame ühiselt majanduse taas käima lükata. Kriisist taastumise kiirus ja ulatus sõltub kõigist liikmesriikidest ning selleks peame panustama koos. See on meie majandusele aga ka julgeolekule ülioluline.

Loodetavasti saame lähikuudel selguse, kui suur ja milline saab olema Euroopa Liidu järgmine eelarve ning Eesti osa selles. Meid ootavad ees veel keerukaid läbirääkimised nii liikmesriikide kui ka Euroopa Parlamendiga. Selge on see, et meil tuleb tegutseda kiirelt, et inimeste heaolu eest seista ja Euroopa majandus taas käivitada.”