Home Eesti elu HEAD UUDISED I Presidendiks valitud Alar Karis peab oluliseks haridust: eestlased võiks olla haritud ja tark rahvas
HEAD UUDISED I Presidendiks valitud Alar Karis peab oluliseks haridust: eestlased võiks olla haritud ja tark rahvas

HEAD UUDISED I Presidendiks valitud Alar Karis peab oluliseks haridust: eestlased võiks olla haritud ja tark rahvas

Riigikogu valis tänasel erakorralisel istungjärgul presidendiks Alar Karise. Ajakirjanikele sõnas Karis, et plaanib olla president, kes püüab kõikide poliitiliste jõududega suhelda ja leida viis, et Eesti edasi areneks. Ta peab väga oluliseks tegelemist nii sise- kui välispoliitikaga – üks sisepoliitika ülesandeid on suhelda rohkem rahvaga. Ta usub, et rahva sooviks on see, et Eesti riik areneks ja et rahval oleks siin turvaline elada. “Olen ka seisukohal, et eestlased võiks olla haritud ja tark rahvas,” peab haridust üheks oma südameasjaks presidendina. Olulised on Karise jaoks ka sotsiaalsed probleemid, millest mööda vaadata ei saa.

Plaan on kuulata ära kõik erakonnad

Karis sai hääletusel 72 poolthäält. Ta kommenteeris, et ei osanud oodata, mis häältearv kokku tuleb ning lootis, et saab vajalikud hääled. Küll aga usub uus president, et 72 häält on korralik tulemus. Ta tõdeb ka, et see hetk, mil ta saab täielikult aru, mida see amet tähendab, jõuab kätte siis, kui algab tõsine töö.

Karis sõnas, et proovib leida ka tee erinevate erakondade liikmete südametesse ja loodab, et sealt jõuavad ka tema mõtted õigesse kohta. “Ma annan endast parima, et kõik erakonnad kuulaksid mind ära ja mina kuulan nemad ära,” rõhutas ta.

Ta ei teinud saladust, et tema vene keel vajab pisut praktiseerimist, sest ta pole seda tükk aega harjutanud, ent lubab, et tuleb hetk, kus ta suhtleb vene kogukonnaga vene keeles.

Eeskuju võtab oma eelkäijatest

Kuku raadio uuris Kariselt, mis on tema niit ja nõel rahvast ühendava presidendina. “Mul ei ole seda toolbox’i kaasas nagu inglise keeles öeldakse, aga kindlasti ma leian. Ka minu varasem elu rektorina ja loodusteadlasena on näidanud, et on võimalik humanitaaridega suhelda ja rääkida, nii et ma arvan, et see on võimalik. Aga mis need vahendid on… kui aeg näitab, siis võtan need vahendid välja,” tõdes ta.

Karis sõnas ka, et plaanib võtta eeskuju kõigist oma eelkäijatest. “Kõigil neil on midagi kaasa anda ja ma lisan sinna midagi, mis on minule omane. Kõik presidendid on pühendunud Eesti Vabariigile ja ma arvan, et sealt on palju kaasa võtta,” sõnas ta.

Ise Karis ei taha spekuleerida, milline president ta olema saab ja soovitab seda küsida 20 aasta pärast – siis on piisavalt aega mööda läinud ning osatakse hinnata, milline president ta oli.

Algab tähtis töö

Plaanis on Karisel tegelema hakata kohe meeskonna kokkupanemisega ning võtta ühendust nii välisministeeriumiga kui ka kaitseministeeriumiga, et leida vastavad nõunikud. Arusaadavalt on vaja leida kantselei direktor ja praegu ei ole presidendil ka õigusnõunikku, mis on Karise jaoks oluline. Meeskonna valik toimub tema sõnul ikka pädevuse ja kompetentsi alusel.

Ajakirjanikel tekkis ka küsimus, kas Karis läheks välisvisiidile Venemaale, mille peale ta kostis, et sellised olulised visiidid vajavad hoolega ettevalmistamist. Esiteks peab olema põhjus ja peab olema teada, mida soovitakse kohtumiselt saada. “Lihtsalt niisama kohtuma minna ei ole mõtet,” nendib ta ja lisab, et kui keskkond seda soosib, on see mõistlik samm.

Ta tõdeb, et ka erinevates fraktsioonides arutati, kas presidendivalimistes oleks vaja muutust ning seisukohad olid erinevad. Ta usub, et selle protsessiga tuleks edasi minna, mitte oodata taas 5 aastat, et jälle sama probleemiga vastamisi seista. Ta kinnitas, et püüab seda teemat suunata ka Kadriorus, kas sobib praegune lahendus, kas tuleks midagi muuta või korraldada otsevalimised. “Praegu on jäänud kaks parlamendiaega ja põhiseaduse muudatuseks on vaja kahe parlamendi otsust,” selgitas ta ja lisas, et loodetavasti lähiaastatel arutatakse, kuidas valida järgmine president.

.