Avaleht Poliitika Ilmar Raag ja Karmen Joller kirjutavad riigikogu ajakirja uues numbris
Ilmar Raag ja Karmen Joller kirjutavad riigikogu ajakirja uues numbris

Ilmar Raag ja Karmen Joller kirjutavad riigikogu ajakirja uues numbris

Täna esitleti Toompea lossi kunstisaalis Riigikogu Toimetiste uut numbrit, mille fookuses on COVID-19-kriis oma eri aspektides.

Professor Irja Lutsar kirjutab avaessees kriisi taustast laiemalt ja arutleb võimaluste üle vältida järgmisi. „Kriisi ainukese lahendusena nähakse elanikkonna laialdast vaktsineerimist. Siiski pole päris kindel, et tänu sellele saab ära jätta teised mittefarmakoloogilised rahvatervislikud meetodid, nagu distantsi hoidmine, suurte kohtumiste vältimine, maski kandmine ja ajutised sulgemised,“ märgib Lutsar. „Vaktsiinide efektiivsus on küll parem, kui keegi loota oskas, aga viirus muteerub ja ilmuvad vaktsiinidele mittealluvad tüved. Samuti ei piisa sellest, kui täielikku vaktsineerimist saab kasutada vaid rikastes lääneriikides.“

Fookusteemat jätkavad perearstid Karmen JollerAgne Annist ja Elle-Mall Sadrak, kes kirjeldavad perearstide rolli Eestis kogu kriisi ajajoonel. „Epideemia puhul on tegemist n-ö nähtamatu katastroofiga, millest arusaamine tuleb viivitusega. See omakorda tähendab, et sündmus ja esmane arusaamine on selleks hetkeks juba toimunud, kui valmib esimene kommunikatsiooniplaan ja jõutakse strateegilise korrastatuseni,“ märgivad autorid. Nad lisavad, et see oli iseloomulik ka epideemia algusele Eestis. „Peamine põhjus peitub ühiskonna mälus. Meist keegi ei mäleta lähiajaloost sellise mõõtkavaga tervisekatastroofi ega vaktsiinvälditavat viirushaiguse levikut,“ kirjutavad perearstid.

Ilmar Raag lahkab kriisikommunikatsiooni ja arutleb koroonaväsimuse üle. Raag analüüsib, kuidas see mõjutas otsustajate otsuseid kriisi kulgedes ja millised sammud kriisikommunikatsioonis aitasid kõige hullemat vältida. „COVID-19-kriisi puhul on peamine sõnum olnud aga mitmele senisele harjumusele vastupidine – inimesi keelitatakse mitte midagi koos tegema,“ märgib ta. „Inimesed on otsekui lennukis, mis läbib turbulentsi. Parim, mida nad teha saavad, on kinnitada turvavööd ja hoida kramplikult kinni käetugedest,“ lisab Raag.

Lisaks käsitleb uus number demokraatia olemust, peatudes Eesti riigijuhtide sõjaeelsetel hoiakutel ja valmisolekul loobuda osast suveräänsusest eeldusel, et vastu saadakse rohkem julgeolekut. Samuti võtab ajakiri kokku eksperimendi valitsuse rakkerühmadega ning kajastab Eesti tervishoiu rahastamise ebavõrdsust ja muutusi tööturul.

43. numbri tekstid on leitavad ajakirja veebilehel, kus on võimalik tutvuda ka kõigi varasemate numbritega. Ajakirja on võimalik osta Eesti Rahvusraamatukogu 5. korruse infoletist. Mahukat, enam kui 200-leheküljelist ja kaks korda aastas ilmuvat ajakirja võivad kõik huvilised tellida kodulehe vahendusel. Järgmine RiTo ilmub detsembris.