Avaleht Poliitika TEATEPULGAVAHETUS I Kriisikomisjon pidas siseministeeriumi juhtimisel viimase istungi
TEATEPULGAVAHETUS I Kriisikomisjon pidas siseministeeriumi juhtimisel viimase istungi

TEATEPULGAVAHETUS I Kriisikomisjon pidas siseministeeriumi juhtimisel viimase istungi

Valitsuse kriisikomisjoni viimane siseministeeriumi eestvedamisel toimunud istung keskendus hädaolukordade uuendatud riskianalüüside tulemustele, asutuste koostööle COVID-19 tervishoiukriisi lahendamisel ja kriisireguleerimise korraldamise seadusandlikele muudatustele.

Hädaolukordade uuendatud riskianalüüse tutvustasid päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ja terviseameti peadirektor Üllar Lanno. Tegevustest COVID-19 tervishoiukriisi lahendamisel andsid ülevaate terviseamet ja päästeameti Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos.

Lisaks tutvustas riigisekretär Taimar Peterkop planeeritavaid muudatusi kriisireguleerimise korralduses ja siseminister Kristian Jaani andis kriisikomisjoni juhtimise funktsiooni sümboolselt riigikantseleile üle. Riigikogu võttis 2. juunil vastu hädaolukorra seaduse muudatused, millega viiakse 1. juulist siseministeeriumi kriisireguleerimise koordineerimisega seotud ülesanded riigikantseleisse ja seoses sellega korraldatakse ümber ka kriisikomisjoni senine tegevus.

Siseminister Kristian Jaani tõdes, et kriisikomisjonil on olnud oma kindel koht kriisialase teadlikkuse kasvatamisel ja kriisideks valmisoleku tõstmisel. „Lähiajaloo olulisemate otsuste hulgas on näiteks 2019. aasta Kagu-Eesti tormi ja elektrikatkestuse järgsed tegevused elutähtsate teenuste korraldamiseks ning otsus võtta järgmise aasta lõpuks kasutusele neljaastmeline kriisivalmiduse saavutamise süsteem,“ rääkis siseminister. „Aitäh kõigile, kes on kriisikomisjoni istungeid ette valmistanud ja kriisikomisjoni tegevuses aktiivselt kaasa löönud. Oleme pannud aluse paljudele olulistele algatustele ning tõstatanud probleeme ja aidanud neile lahendusi leida, ikka selleks, et Eestis oleks elu üha turvalisem. Soovin edu riigikantseleile selle ülesande täitmise jätkamisel,“ sõnas Jaani.

„Kriisideks valmistumise ja nende juhtimise riigikantseleisse toomine peab kasvatama kriisideks valmisoleku kultuuri,“ selgitas riigisekretär Taimar Peterkop. „On väga oluline, et inimesed, kes tegelevad julgeolekuohtude ja -riskide hindamisega, tegutsevad ühes õigusruumis ja mõistavad üksteist paremini. Kindlasti peab vähenema ka asutuste vahele jäävate „hallide alade“ hulk,“ lisas ta.

Peterkopi sõnul on kriisid ja riigi julgeolek valdkond, mida saabki korraldada ainult keskselt. Riigikantseleis on selline valmisolek olemas: koordineeritakse juba julgeolekuküsimusi ja riigi strateegilist planeerimist. „Ma usun, et riigikantseleist saab kompetentsikeskus, kes toetab asutusi, eriti tsiviilasutusi praktiliselt kriisideks valmistumisel ning toetab valitsust ja peaministrit laiaulatusliku kriisi lahendamisel,“ rääkis riigisekretär. Peterkop tunnustas ka siseministeeriumi pikaajalist tööd kriisikomisjoni töö korraldamises ja Eesti kriisivalmiduse suurendamises.

Kriisireguleerimise hetkeseisust ja hädaolukorraseaduse täitmisest on suve lõpuks valmimas ka kõigile kättesaadav kokkuvõte, mis annab ühtlasi ülevaate siseministeeriumi senisest tegevusest kriisireguleerimise korraldamise valdkonnas.

Kriisikomisjon moodustati peaministri korraldusel 1993. aastal. Aastatel 1993 ja 1994 juhtis kriisikomisjoni tööd peaministri nõunik ja aastatel 1995-2000 riigisekretär. Siseminister on juhtinud kriisikomisjoni 2001. aastast ehk 20 aastat.

Komisjoni ülesanne on koordineerida asutuste tegevust kriisireguleerimisvaldkonna planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel, anda hinnanguid juba aset leidnud hädaolukorra ohuga sündmusele või hädaolukorrale, teha ettepanekuid edasise tegevuse kohta, panna vajadusel täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid hädaolukordade ennetamiseks ja nendeks valmistumiseks ning jälgida nende täitmist.

Komisjon on tavapäraselt kohtunud neli korda aastas. Komisjoni koosseisu kuuluvad lisaks siseministrile riigisekretär, ministeeriumide kantslerid, kaitseväe peastaabi ülem, peaministri nõunik, päästeameti, politsei- ja piirivalveameti, häirekeskuse ja kaitsepolitseiameti peadirektorid, riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor ning valitsuskommunikatsiooni direktor, terviseameti peadirektor, riigi infosüsteemide ameti peadirektor ja siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler.